Prokuröride eetikakoodeks

V peatükk

§ 10. Teiste eetiliste normide kehtivus ja distsiplinaarpraktika

(1) Prokuröride eetikakoodeksi jõustumisel jäävad prokuröride suhtes kehtima avalike

teenistujate käitumist reguleerivad normid ja head tavad.

(2) Eetikakoodeks on aluseks prokuröri distsiplinaarsüütegu arutavale prokuröride

distsiplinaarkomisjonile, andmaks hinnangut prokuröri käitumisele.

§ 11. Prokuröride eetikanõukogu

(1) Prokuröride eetikanõukogu (edaspidi: nõukogu) annab seisukoha prokuröri tegevus- või käitumisviisi lubatavuse kohta vastavalt eetikakoodeksi peatükis IV sätestatule ning üldisi selgitusi prokuröride eetikakoodeksi tõlgendamiseks .

(2) Nõukogusse kuuluvad viis kogenud prokuröri, kes valitakse ringkonnaprokuratuuride ja Riigiprokuratuuri prokuröride poolt nende endi seast. Nõukogusse võib valida prokuröri, kes on prokurörina töötanud vähemalt kümme aastat.

(3) Nõukogu valib enda seast esimehe, kes korraldab eetikanõukogu tööd, ja aseesimehe.

(4) Nõukogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku nõukogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Nõukogu arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus ja võtab otsused vastu poolthäälte enamusega.

(5) Nõukogu tehnilise asjaajamise tagab Riigiprokuratuur.

§ 12. Eetikakoodeksi jõustumine

(1) Eetikakoodeks võetakse vastu prokuröride üldkogu poolt.

(2) Prokuröride eetikakoodeks jõustub selle vastuvõtmisel ja asendab 23.12.2003.a prokuröride üldkogu poolt vastuvõetud eetikakoodeksit.

Viimati uuendatud: 26.06.2023