Ajalugu

19181920

11. novembril 1918 moodustati Eesti Ajutine Valitsus. 18. novembril 1918 vastuvõetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta pandi alus prokuratuurile. Loodi Eesti Vabariigi Prokuröri ametikoht Kohtuministeeriumi alluvuses.

Ajutise Valitsuse otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriks Jaan Teemant, kes oli selles ametis 11. novembrist 1918 kuni 8. maini 1919.

Prokurörid 1918–1920

Jaan Teemant

1918–1918

Aleksander Hellat

1919–1919

Lui Olesk

1919

Alfred Maurer

1919–1920

19201940

1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldi Kohtupalati Prokuratuur ja Riigikohtu Prokuratuur.

Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks oli süüdistuse esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kui Riigikohus lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.

Nõukogude võim likvideeris 1940. aastal Eesti Vabariigi kohtud ja nende juures asuvad prokuratuurid ja 23. oktoobril 1940 moodustati Eesti NSV Prokuratuur.

Riigikohtu prokrurörid 1920–1940

Richard Räägo

1922–1939

Johan Müller

1939–1940

Kohtupalati prokurörid 1920–1940

Erich Eek

1921–1922

Paul Peterson

1921–?

Paul Välbe

?–1925

Johan Müller

1925–1933

Albert Assor

1933–1938

Johan Müller

1939–1940

Gustav Avald

1940

Alates aastast 1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. a. 27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur.

 25. veebruaril 1993.a. võttis Riigikogu vastu Prokuratuuri seaduse, millega moodustati prokuratuuri tänane strukruur.

Riigi peaprokurörid alates 1991

Leo Urge

1991–1993

Indrek Meelak

1993–1998

Alar Kirs(kohusetäitjana)

1998

Raivo Sepp

1998–2003

Jüri Pihl

2003–2005

Norman Aas

2005–2014

Lavly Perling

2014–2019

Andres Parmas

2020–...