Rahvusvaheline koostöö
Euroopa Liidu üksus Eurojust loodi 2002. aastal eesmärgiga tõhustada liikmesriikide õigusasutuste vahelist koostööd raskete kuritegude, sh organiseeritud kuritegevus uurimisel. Riigiprokurör Piret Paukštys on Eesti esindaja Eurojusti juures 2023. aastast.
Tema eelkäijad olid Laura Vaik, kes esindas Eestit Eurojusti juures 2019. aastast ning Raivo Sepp, kes esindas Eestist Eurojusti juures 2004. aastast, septembrist 2007 oli Raivo Sepp Eurojusti asepresident.
Eesti prokuratuur liitus 2004. aastal Rahvusvahelise Prokuröride Assotsiatsiooniga (IAP). See on ülemaailmne prokuröride foorum, mille eesmärkideks on:
- vahetada kogemusi liikmesriikide vahel kriminaalsüüdistuse esitamisel;
- arendada ühtseid, kõrgeid standardeid seaduse rakendamisel;
- tugevdada prokuröride koostööd võitluses organiseeritud kuritegevusega, sh: tugevdada koostööd süütõendite kogumisel ja informatsiooni vahetamisel;
- arendada prokuröride otsekontakte kahepoolse igapäevase koostöö tugevdamiseks.
Koostöö raames korraldatakse töökohtumisi valdkonniti spetsialiseerunud prokuröridele. Riikide peaprokurörid kohtuvad aastakonverentsidel.
Prokuratuur on kontaktisikuks Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus kriminaalasjades (EJN), mis loodi 1998. aastal, et tõhustada EL liikmesriikide vahelist koostööd õigusabi valdkonnas võitluses rahvusvahelise kuritegevusega. Prokuratuur on koos Justiitsministeeriumi ja Keskkriminaalpolitseiga EJN kontaktasutus.
Euroopa Justiitskoolitusvõrgustik loodi 2000. aastal eesmärgiga tugevdada EL liikmesriikide vahelist koostööd kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolitamisel. Prokuratuur osaleb EJTN koostöös vaatlejaliikmena alates 2004. aastast.
Prokuratuur teeb koostööd ka Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga OLAF, mille missiooniks on eelkõige tugevdada võitlust pettuse, korruptsiooni ja seadusvastase tegevuse vastu, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve.
Prokuratuur osaleb 2004. aastal loodud CARIN koostöövõrgustiku töös, mille eesmärk on edendada liikmesriikide vahelist koostööd illegaalselt saadud vara avastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks.
MONEYVAL on ekspertkomitee, mis hindab rahapesu tõkestamise alaste meetmete rakendamist nendes Euroopa Nõukogu liikmesriikides, kes ei ole FATF liikmed. Eesti on MONEYVAL alaline liige.
Eesti prokuratuur teeb tihedat koostööd ka teiste Läänemeremaade prokuratuuridega. Koostöö sai alguse 1997. aastal. Koostöös osalevad Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Saksamaa ja Poola. Koostöö raames toimub kord aastas peaprokuröride aastakonverents ning moodustatud on ekspertgrupid aktuaalsete probleemide lahendamiseks:
- Vastastikkuse õigusabi osutamise ja isikute väljaandmise ekspertgrupp (Expert Group on Extradition and Mutual Legal Assistance)
- Naiste ning laste kaubanduse ja seksuaalse ahistamise ekspertgrupp (Expert Group on Trafficking in and Sexual Abuse of Women and Children)
- Keskkonnakuritegude ekspertgrupp (Expert Group on Environmental Crimes)
ENVICRIMENET võrgustik loodi 2011. aastal eesmärgiga teha koostööd keskkonnakuritegude uurimisel. Koostöövõrgustikku kuuluvad Euroopa Liikmesriikide prokurörid ning uurimisasutuste esindajad. Eesti poolsed kontaktasutused on prokuratuur ning Keskkonnainspektsioon.
Õigusprogrammi aastateks 2021–2027 raames viib ERA koostöös Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (ETJN), Belgia õigusalase koolituse instituudi (IGO-IFJ), Bulgaaria riikliku õigusinstituudi (NIJ) ja Rumeenia riikliku kohtusekretäride kooliga (NSC) ning 13 riikliku õigusalase koolitusinstituudi ja Euroopa kohtuametnike ühenduse (UEHJ) toel ellu uut kohtutöötajatele ja kohtutäituritele mõeldud koolitusprojekti.
Õigusprogrammi eesmärkideks on:
- Koolitada välja umbes 500 kohtutöötajat ja 50 kohtutäiturit, korraldades selleks 21 interaktiivset ja praktilist õigusalast koolitust Euroopa Liidu tsiviil- ja kriminaalõiguses
- Pakkuda ajakohaseid standardiseeritud koolituspakette kohtutöötajatele ja kohtutäituritele interaktiivsete seminaride korraldamiseks
- Pakkuda täiendõpet valitud ELi juriidiliste dokumentide kohta Euroopa Liidu tsiviil- ja kriminaalõiguses, mis on kohandatud nende igapäevaste ülesannete täitmiseks
- Pakkuda tsiviil- ja kriminaalõiguses kasutatava õigusalase inglise keele jaoks eraldiseisvaid e-tööriistu
- Parandada kohtutöötajate ja kohtutäiturite seas vajalikke elementaarseid keeleoskusi ingliskeelse õigusalase terminoloogia osas, et hõlbustada piiriülest suhtlust ja koostööd
- Kasutada EJTNi loodud kohtutöötajate koolituse võrgustikku ning pakkuda platvormi parimate tavade, teabe ja teadmiste vahetamiseks praktikale orienteeritud viisil
Euroopa Prokuratuur (EPPO) on Euroopa Liidu sõltumatu organ, mis vastutab ELi finantshuvide vastaste kuritegude uurimise, süüdistamise ja kohtus vastutusele võtmise eest. Selle hulka kuuluvad pettused, korruptsioon, rahapesu, piiriülene käibemaksupettus ja teised sarnased kuriteod. EPPO alustas oma tegevust 1. juunil 2021.
ELi institutsioonid, asutused ja liikmesriigid, kes on Euroopa Prokuratuuriga ühinenud, peavad teavitama Euroopa Prokuratuuri kõigist kuritegudest, mis mõjutavad ELi eelarvet. Samuti on võimalik, et ka üksikisikud teavitavad Euroopa Prokuratuuri väidetavatest pettustest ja muudest kuritegudest.
