Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust, osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning viiest ringkonnaprokuratuurist. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. 

Riigiprokuratuuril on neli osakonda: süüdistusosakonnad 1 ja 2 ning järelvalve- ja haldusosakond. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad prefektuuride omadega.

Lõuna ringkonnaprokuratuuril on kaks osakonda: raskete ja peitkuritegude ning kogukonnakuritegude osakond. 

Lääne ringkonnaprokuratuuril on kaks osakonda: raskete ja peitkuritegude ja kogukonnakuritegude osakond. 

Viru ringkonnaprokuratuuril on kaks osakonda: I osakond ja II osakond.

Põhja ringkonnaprokuratuuril on kolm osakonda: narko-, organiseeritud ja raskete kuritegude, alaealiste ja lähisuhte vägivalla kuritegude ja kogukonnakuritegude osakond. 

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuril on kolm osakonda: I osakond, II osakond ja III osakond.

Juhtkond ja personal

Vabariigi Valitsus nimetas Andres Parmase alates 3. veebruarist 2020 riigi peaprokuröri ametikohale.

Andres Parmas on eelnevalt töötanud Riigikohtus erinevatel ametikohtadel ning alates 1. juulist 2014 kohtunikuna Tallinna Ringkonnakohtus. Tal on rahvusvaheline justiitstöö kogemus Euroopa Liidu missioonilt Kosovos, samuti Kosovo kohtu erikolleegiumitest. Alates 2003. aastast  on Andres Parmas õpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas erinevaid karistusõiguse ainekursusi.

Andres Parmas
Riigi peaprokurör Andres Parmas

Andres Parmas on lõpetanud 1996. aaastal Tartu Raatuse Gümnaasiumi ja 2005. aaastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teadusmagistriõppe.

Andres Parmas on abielus, kolme lapse isa.

Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Riigi peaprokurör esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

Riigiprokuratuuris on kolm juhtivat riigiprokuröri, kellest üks juhib järelvalve- ja teised kaks vastavalt süüdistusosakond 1 ja 2. Peale osakondade juhtimist täidab juhtiv riigiprokurör ka teisi temale seadusega pandud ülesandeid. Oma vastutusvaldkonnas on tal õigus anda korraldusi ringkonnaprokuratuuridele. 

Haldusfunktsioonide täitmiseks moodustatakse prokuratuuris haldusosakond, mille moodustamise kinnitab justiitsminister. Haldusosakonda juhib haldusdirektor.

Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, ringkonnaprokuratuuri osakonda juhib vanemprokurör. Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olleks ära kuulanud ringkonnaprokuröride arvamuse. 

Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks. Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Juhtivprokuröri ametiaeg on viis aastat, ülejäänud prokurörid nimetatakse ametisse tähtajatult.

Prokuratuuri personali moodustavad prokurörid, kes on teenistuses prokuratuuriseaduse alusel ning ametnikud ja töötajad, kes on teenistuses avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel. Prokuratuuri struktuuris on kokku 316 ametikohta, millest 195 täidavad prokurörid. Prokuratuuri struktuuriga saad tutvuda Prokuratuuri põhimääruse 2. peatükis. Riigi- ja ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvu määrab valdkonna eest vastutav minister. 

Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.