Prioriteedid

Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud.

Riigi kuriteovastased prioriteedid

Tõhusaks ressursikasutuseks ja tulemuslikuks kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seavad justiits- ja siseminister politseile ja prokuratuurile prioriteedid ja edendamist vajavad valdkonnad. Prioriteetide aluseks võetakse Riigikogu kriminaalpoliitika põhialused ja siseturvalisuse arengukava

Lisaks riiklikele prioriteetidele prioriseerib riigi peaprokurör prokuratuuri tööd. Kõikidele prioriteetsetele valdkondadele on määratud vastutavad prokurörid. 

Kriminaalpoliitika roll on kujundada õiguskuulekat ühiskonda ja selleks vajalikke väärtusi. Kriminaalpoliitika tugineb teadmistele ja analüüsile ning on andme- ja tehnoloogiapõhine. Kriminaalpoliitika arvestab tehnoloogiast ja globaalsetest suundumustest johtuvaid tulevikuriske ja -võimalusi.

Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi, neile reageerida ning vähendada neist tulenevat kahju koostöös haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja rahandusvaldkonnaga ning kogukondade, omavalitsuste, vaba- ja erasektoriga. Karistussüsteemi eesmärk on toetada õiguskuulekat eluviisi ja tagada seeläbi kindlustunne, et meie ühiskonna väärtustel põhinevad normid rakendatakse ellu, rikkumistele reageeritakse ja konfliktid lahendatakse õiglaselt.

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030