Kohtumisel keskenduti hetkel toimuvale Eesti ja Soome vahelisele koostööle peamistes õiguskaitse valdkondades ja lepiti kokku tulevikusuunad. Mõlemad pooled andsid ülevaate majanduskuritegude, varavastaste kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest. Oluliseks kokkupuutepunktiks on nii Eesti kui Soome õiguskaitsjatele sadam, kus tihti on tegemist varastatud sõidukite ja esemetega, ebaseaduslike immigrantidega, aga ka sadamas toimepandud muude kuritegudega. Leidub arvukalt näiteid olukordadest, kus kiire infovahetus on olnud väga vajalik: näiteks kui ühes riigis tuvastatakse vargusekahtlusega sõiduki laevale minek, peab teine pool olema valmis reageerima paari tunni jooksul.
Lepiti kokku ka edasised suunad uueneva rahvusvahelise õigusruumi tingimustes. Euroopa Nõukogu ja Parlament on direktiiviga kehtestanud Euroopa Uurimismääruse Kriminaalasjades (European Investigation Order - EIO), mis sätestab täpsemalt riikidevahelise koostöö kriminaalasjades.
Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul on senine koostöö Eesti ja Soome vahel olnud tulemuslik ja selle arendamine ülimalt vajalik. „Peame saavutama olukorra, kus tõendid õiguskaitsjate vahel liiguvad sama kiiresti kui kurjategijad või kuritegelik vara,” ütles riigi peaprokurör.
Soome peaprokurör Matti Nissinen toonitas, et Soomel ja Eestil on pikk ja viljakas koostöö, seda nii kriminaalasjade eeluurimise kui ka riikliku süüdistuse tasandil. „Meil on tugev vastastikune usaldus ja hea arusaamine üksteise ühiskondade toimimisest ja see teeb koostöö hõlpsaks ka tulevikus,“ toonitas Matti Nissinen. Ta peab oluliseks, et saab Eesti riigi peaprokuröriga isiklikult ja regulaarselt kohtuda. „Kuna mõlemat riiki mõjutava kuritegevuse vähenemist pole ette näha, on niisugused silmast-silma aktuaalsete küsimuste arutelud väga olulised,“ lausus Nissinen. Ühtlasi avaldas ta lootust võtta Eesti kolleege vastu järgmisel aastal Soomes.
Lugupidamisega
Carol Merzin
nõunik
6139414
