Uurijana tööle asuv Vallo Koppel (32aastane) töötas üle kümne aasta politseis erinevatel ametikohtadel. Enne Riigiprokuratuuri tööle asumist oli ta Lõuna Politseiprefektuuri narkokuritegude talituse komissar. Uurijana tööle asuval Mati Ombleril (33aastane) on üle kümne aastane politseitöö kogemus. Enne Riigiprokuratuuri tööle asumist töötas ta Lõuna Politseiprefektuuris organiseeritud kuritegevuse talituse komissarina. Riigiprokuratuuris uurimisfunktsiooni loomise annab võimaluse uurida prokuratuuri poolt iseseisvalt teatud kuritegusid. Üheltki uurimisasutustelt uurimisfunktsioone ära ei võeta, vaid eesmärk on tagada erapooletu uurimine erandjuhtudeks, kus uurimisasutustes võib tekkida reaalne või ka üksnes näilik huvide konflikt.
Eelkõige on see mõeldud juhtumiteks, kui tekivad kahtlused uurimisasutuste endi poolt toimepandud seaduserikkumistest, näiteks ebaseaduslikust jälitustegevusest, tõendi kõrvaldamisest, kohtueelse menetluse andmete lekitamisest jms. Sellises olukorras ei ole õige tõstatatud kahtluste uurimist üle anda ka teisele, konkureerivale uurimisasutusele.
Lisaks on kavas uurimisõigusega prokuröre kaasata rahvusvahelise koostööga seotud kriminaalasjades, sh rahvusvahelistes uurimisgruppides.
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul on prokuratuuri võime kriminaalasju iseseisvalt uurida olulise tähtsusega samm tasakaalustatud kriminaalmenetlussüsteemi väljakujundamisel ja see on loogiliseks jätkuks 2004. a. jõustunud Kriminaalmenetluse seadustikule.
Sarnane uurimispädevus on prokuratuuril ka mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Konkreetsed kriminaalasjad, mida Riigiprokuratuur ise menetlema hakkab, otsustab riigi peaprokurör.
Lugupidamisega,
Kristiina Herodes
Avalike suhete talitus
juhataja