Tegemist on neljanda taolise ülevaatega, mille lisaeesmärgiks juba traditsiooniliste valdkondade tutvustamise kõrval on anda tagasivaade ka viimasele kümnele aastale Eesti kriminaalmenetluses.
01.07.2004 jõustus uus kriminaalmenetluse seadustik. Peagi möödub sellest 10 aastat. Norman Aasa sõnul on dekaadi möödumine kahtlemata sobiv aeg teatud kokkuvõtteks, seda enam, et prokuratuuri jaoks oli uue KrMS jõustumine 10 aastat tagasi pea pöördelise tähtsusega sündmus. „Sellega suurenes oluliselt prokuratuuri roll aga ka vastutus kriminaalmenetluses. KrMS oli omal ajal väga modernne, kombineerides erinevate õigussüsteemide parimaid saavutusi ja võimalusi. Tegelikult on KrMS modernne veel 10 aastat hiljemgi. Sellist alternatiivmenetluste paletti, nagu Eesti kriminaalmenetlus, tunnevad vähesed õiguskorrad,“ lisas peaprokurör.
Tänasel päeval iseloomustavad Eesti kriminaalmenetlust ühelt poolt arvukad ja üsna kiiresti kulgevad lihtmenetlused ning teiselt poolt harvad, kuid see-eest aja- ja töömahukad üldmenetlused. Üldmenetluses saadetakse kohtusse keskmiselt 10% kriminaalasjadest. Orienteeruvalt 30% kriminaalasjadest saab täna kohtuvälise lahenduse ja ülejäänute puhul kasutatakse kohtus erinevaid lihtmenetlusi.
Peaprokuröri hinnangul seab selline äärmustest koosnev kriminaalmenetlus uusi väljakutseid justiitssüsteemile, aga ka ühiskonnale tervikuna. Nii ei ole toimunud muudatuste näol tegemist vaid tehnilise muutusega menetluste struktuuris, vaid kindlasti ühe suurema õiguskultuurilise muudatusega Eesti õiguskorras viimasel kümnendil. „Sisuliselt oleme me kriminaalmenetluses loobunud kontinentaal-euroopalikest klassikalistest arusaamadest ja läinud üle postmodernsele õigusemõistmissüsteemile.“
Vastavalt prokuratuuriseaduse § 11 lõikele 2 esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.
Lugupidamisega
Kadri Tammai
Avalike suhete juht
Riigiprokuratuur
6139 415
5341 3794