Ühe olulise põhiõiguse piiranguna tõi Norman Aas välja isikult vabaduse võtmise ehk vahistamise. 2012. aastal oli Justiitsministeeriumi andmetel keskmine vahistatuse kestus eeluurimise ajal neli kuud. Norman Aasa kinnitusel on eeluurimise ajal üle kuue kuu vahi all olemise juhtumid praktikas jätkuvalt väga erandlikud, kokku pikendas kohus 23 isiku puhul vahi all pidamise tähtaega üle poole aasta. Kõnealuste kriminaalasjade käigus uuriti rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega või kuritegelike ühendustega seotud kuritegusid.
Jälitustegevuse statistikast ülevaadet andes tõi riigi peaprokurör välja, et võrreldes eelnevate aastatega on jälitustoimingutega seotud kohtumääruste arv tõusnud, kuid kriminaalasjade arv, milles jälituslube anti, jäänud peaaegu samaks. „Kohtumääruste arvu tõusu taga on esmajoones muutunud praktika lubade vormistamisel – varasemalt anti ühe kohtumäärusega luba vajadusel mitme erineva isiku pealtkuulamiseks, nüüd aga koostatakse nõuetekohane luba iga jälitustoimingule allutatud isiku suhtes eraldi. Jälitustegevuse maht reaalselt niipalju tõusnud ei ole,“ ütles Norman Aas. Asjaolu, et jälitustoimingute lubade arv on suurenenud, kuid kriminaalasjade arv jäänud samaks, viitab Aasa kinnitusel sellele, et jälitustoiminguid tehakse peamiselt keerulistes ja mahukates kriminaalasjades.
„Kui võrrelda kuriteoliikide kaupa kohtumääruste tõusu, siis kõige suurem on see olnud narkokuritegude osas. Narkokuritegevuse vastane võitlus on jätkuvalt riigi jaoks olnud prioriteet ja sinna on suunatud rohkem ressursse, mida tõestab ka järjest suurem arv organiseeritud narkokurjategijate gruppe, mis on kohtu alla antud. Sellistes kriminaalasjades on peamiselt tõendeid kogutud jälitustoimingutega,“ selgitas riigi peaprokurör.
Keskmiselt kasutatakse jälitustoiminguid umbes 5% kriminaalasjade uurimisel, kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid umbes 1% kriminaalasjade uurimisel.
Norman Aas andis ülevaate mõistliku menetlusaja üldpõhimõtetest ja statistikast, tuues välja, et kohtueelsele menetlusele tähtaegade määramine ja nendest kinnipidamine on otseselt seotud õiguskaitsesüsteemile eraldatud ressurssidega. „Tänases olukorras on võimalik teatud tähtaegu järgida prioriteetseks tunnistatud valdkondades, seda aga paljuski teiste, vähemprioriteetsete valdkondade arvel,“ ütles Aas. „Täpset tähtaega, millal mõistlik menetlusaeg võiks olla ammendatud, ei ole seaduses teadlikult ette nähtud, kuna kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga sõltub see konkreetse asja keerukusest ja mahukusest ning menetluse käigust. Samas ollakse seisukohal, et juhul, kui isik on olnud kahtlustatav üle nelja aasta, hakkab üldjuhul mõistlik menetlusaeg lõppema,“ lisas Aas.
Rääkides kriminaalmenetluse reeglistiku kooskõlast põhiseadusega, tõi riigi peaprokurör välja probleemid kriminaalmenetlusega õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisega ning immuniteedimenetluse. Kahju hüvitamise osas tõi Norman Aas välja, et keerulisemad vaidlused on seotud vara arestimise ja ametist kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise osas. Seejuures on eriliseks probleemiks rahapesu kahtlusega arestitud kontodega seotud kahjutasunõuded, seda nii õigusvaidluse eset kui ka nõutud summade suurust arvestades. Ebaselgus kahju hüvitamisega on olnud üheks põhjuseks, miks viimastel aastatel ei ole prokuratuur üldjuhul kohtult kahtlustatava ametist kõrvaldamist taotlenud (2012. aastal tehti vastavaid taotlusi kolm, eelneval aastal kaks).
Immuniteedimenetluse osas tõi riigi peaprokurör välja, et tänaseks on kujunenud olukord, kus juba üle aasta kestab väga olulises valdkonnas õiguskantsleri hinnangul põhiseadusevastane regulatsioon ning prokuratuuri jaoks ei ole tegemist abstraktse õigusliku probleemiga, vaid see on mõjutanud juba nii konkreetseid isikuid kui kriminaalmenetlusi. „Põhiseadusega kooskõlas oleva õigusselge regulatsiooni kehtestamine antud valdkonnas on oluline ka immuniteediga kaitstud isikute põhiõiguste tagamise seisukohalt. Kehtivate seaduste alusel on uurimisasutustel ja prokuratuuril jätkuvalt kohustus läbi viia kohtueelset menetlust võimalike kahtluste selgitamiseks, samas on immuniteediga kaitstud isikute puhul täna kohtumenetluseni jõudmine küsitav, mistõttu võivad nad jääda määramata ajaks kahtlustatava staatusesse,“ ütles Norman Aas.
Riigi peaprokuröri ettekanne Riigikogu põhiseaduskomisjonile 2012.a
Lugupidamisega
Katrin Lunt
Avalike suhete juht
Riigiprokuratuur
Tel 613 9415; 527 6806
[email protected]