Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul on vabaduse võtmine ehk vahistamine üks olulisemaid põhiõiguse piiranguid, mida kriminaalmenetluse käigus saab isikule kohaldada. Seetõttu võib isikut kohtueelses menetluses vahistada üksnes siis, kui ta võib menetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kolme aasta võrdluses on vahistatute arv pea kolmandiku võrra vähenenud. 31.12.2011 viibis Eestis vahi all 960 isikut, 2009. aastal ulatus see arv aga üle 1300. Keskmine vahistuse kestus eeluurimise ajal oli 2011. aastal 119 päeva ehk ligi neli kuud. Eeluurimise ajal üle kuue kuu vahi all viibimise juhtumid on erandlikud, moodustades 2% vahistatute osakaalust.
Jälitustoimingute statistikast ülevaadet tehes tõi riigi peaprokurör välja, et jälitustegevuse mahud on aastate lõikes stabiilses vähenemises. 2011. aastal kasutati jälitustoiminguid 4,6% kriminaalasjade uurimisel, 2008. aastal moodustasid kriminaalmenetlused, milles oli kasutatud jälitustegevust, 5,5% kriminaalasjade koguarvust. Enamus prokuratuuri poolt antud jälituslubadest on seotud kõneeristustega, järgnevad load varjatud jälgimiseks. Norman Aas tõi välja, et keerukamate kuritegude avastamiseks kasutatakse viimastel aastatel üha rohkem politseiagente, st politseiametnikku, kes suhtleb kahtlustatavatega muudetud identiteeti kasutades. Suurema privaatsusriivega jälitustoiminguid, mille jaoks küsib prokurör kohtu luba, kasutati 0,9% kriminaalasjade uurimisel. Kohtu luba vajavate jälitustoimingute arv langes eelmisel aastal võrreldes varasemate aastatega 8% - 2011. aastal väljastas kohus 905 määrust jälitustoimingute läbiviimiseks, 2008. aastal oli see arv 983.
Kohtueelse menetluse pikkusest rääkides tõi riigi peaprokurör Norman Aas välja, et alates 2008. aastast on prokuratuuri ja politsei suure tähelepanu all olnud just alaealiste kahtlustatavatega seotud kriminaalasjade menetluse kiirus. Nii prokuratuuris kui ka politseiasutustes tegelevad alaealistega spetsialiseerunud menetlejad ning uurimise kiiruse tagamiseks võetakse ressursse vähemprioriteetsete valdkondade arvelt. Nii on saavutatud alaealise kahtlustatavaga menetluse aritmeetiliseks keskmiseks kestvuseks 2,3 kuud. „Kriminaalpoliitiline eesmärk on saavutada 2018. aastaks keskmine menetlusaeg üks kuu. Tänaste ressursside juures võib see eesmärk prokuratuuri ja politseiasutuse jaoks jääda aga kättesaamatuks, kuna süsteemisiseselt on arenguvõimalused paljuski ammendunud.“ ütles Norman Aas.
Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise ülevaates tõi riigi peaprokurör välja, et hetkel puudub selge regulatsioon kriminaalmenetlusega õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamiseks ning see on tinginud keerulised halduskohtu vaidlused läbi kolme kohtuastme. Riigikohus on tunnistanud tänase ebaselge olukorra põhiseadusega vastuolus olevaks, mistõttu tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta uus riigivastutuse seadus.
Viimase teemana käsitleti Riigikogu põhiseaduskomisjonile tehtud ettekandes prokuratuuri kui institutsiooni rahvusvaheliste standardite valguses. Ühtse arusaama järgi peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süsteemi, mille raames kõrgendatud ametialaste ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saaks oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult. „Kuigi üldiselt vastab Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvahelistele tingimustele, on jätkuvalt kitsaskohaks prokuröride palgasüsteem. Palk kui prokuröride ainule sissetulekuallikas peab olema konkurentsivõimeline juristide tööjõuturul ning säilitama oma maine eelkõige võrreldes kohtunikega. Kuigi riik on pürginud selle poole, et prokuröride keskmine palk oleks samas suurusjärgus kohtunike palkadega, pole seda eesmärki suudetud seni täita ja vahe on viimasel ajal isegi suurenenud,“ ütles Norman Aas.
Vastavalt 26.03.2011 jõustunud prokuratuuriseaduse § 11 lõikele 2 esitab riigi peaprokurör igal aastal Riigikogu kevadistungjärgul põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.
Lugupidamisega
Katrin Lunt
Avalike suhete juht
Riigiprokuratuur
Tel 613 9415; 527 6806