23. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selgitamaks sündmuse asjaolusid, kus alkoholijoobes Aleksei lõhkus öösel esmalt Murastes asuva eramu ees seisnud auto ukseklaasi, tagus sisselaskmist nõudes maja ust ning tungis seejärel köögiakna kaudu majja. Kriminaalmenetluses kogutud andmetel ründas Aleksei pärast majja tungimist eramus viibinud Ivarit, kes püüdis takistada nii Aleksei majja pääsemist kui sissetungija edasist liikumist ruumidesse, kus viibisid tema lapsed ja abikaasa. Tekkinud rüseluse käigus haaras Ivar käeulatuses olnud kööginoa ning esmalt tõukas sissetungija laste ruumidesse viivast trepist eemale ning seejärel lõi ründajat kööginoaga kõhu piirkonda, kuivõrd Aleksei jätkas laste eluruumide poole liikumist.
Aleksei suri saadud vigastustesse haiglas.
Prokuratuur asus pärast kohtueelse uurimise lõpule viimist seisukohale, et kriminaalmenetluse andmetest tulenevalt tegutses Ivar ründaja suhtes hädakaitseseisundis ja tema kaitsetegevus ei väljunud hädakaitsepiiridest, sest ta kaitses ennast ja oma pereliikmeid õigusvastase ründe eest, kasutades selleks kohaseid vahendeid ning ei tekitanud ründajale ilmselt liigset kahju kavatsetult või otsese tahtlusega, ütles Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste.
Öisel ajal uksklaasi lõhkumise teel Ivari kasutuses olnud sõiduautosse tungimine, seejärel aknaklaasi lõhkumise teel tema eramusse tungimine ning teda takistada püüdnud Ivari rusikaga näo piirkonda löömine on hinnatav vahetu ründena teise isiku vara, kodu puutumatuse ja tervise vastu. Aleksei edasine käitumine ehk katsed tungida eramu teisele korrusele, kus viibisid Ivari lapsed ja abikaasa, on tema eelnevat käitumist arvestades vaadeldav kui võimalik rünne Ivari ning tema pereliikmete tervisele ja elule. Kriminaalasja materjalides tulenevalt oli Ivari jaoks käepärastest vahenditest antud olukorras kõige sobilikum vahend ründe tõrjumiseks ja selle lõpetamiseks noaga löömine. Kuigi see polnud ilmselt ründaja suhtes säästvaim kaitsevahend, ei lähtu kriminaalasja materjalidest, et Ivar oleks Alekseile liigset kahju tekitanud kavatsetult või otsese tahtlusega.
Karistusseadustik sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid ning ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi kohaselt ületab isik hädakaitse piiri , kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine ja selle täielik lõpetamine.
Erle Rudi
pressinõunik
Põhja Ringkonnaprokuratuur
6 282 611
51 26 477