Lepiti kokku üldpõhimõtted, millal lepitusmenetlust ei kohaldata, sest see ei kannaks oma eesmärki tagada õigusrahu ja kaitsta kannatanuid.
Samuti räägiti sellest, kuidas vaidlusi tekitavaid üksikjuhtumeid praktikas lahendada. Lepiti kokku, kuidas peab toimuma koostöö piirkondades nende ametnike vahel, kes vahetult kuriteos kannatanud ohvritega kokku puutuvad.
„Kannatanu jaoks peab olemas olema riik, kes teda aitab. Ametkondade vahelise tööjaotuse küsimus ei tohi tõkestada kannatanul kiire ja pädeva abi saamist,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. Samuti rõhutas riigi peaprokurör, et lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevad ametnikud peavad olema piisavalt professionaalsed ja empaatiavõimelised, et anda kannatanutele parim kaitse.
Ohvriabi juht Olle Selliov rõhutas, et sellised dialoogid on äärmiselt edasiviivad. „Hea meel on tõdeda, et meie vaated koostööle ja kannatanutele abi ning kaitse tagamisele ühtivad. Oleks vaja enam julgustada ka ohvriabitöötajaid ja prokuröre omavahel avatult suhtlema, üksteisele tagasisidet andma ja nõuga-jõuga vajadusel toeks olema,“ ütles Selliov.
