Menetlust juhtiva prokuröri Marge Voogma sõnul on inimese elu võtmine pöördumatu tagajärjega kuritegu. „Kui inimest sihitakse õhkrelvaga pähe ja tulistatakse rohkem kui üks kord, pidi süüdistatav mõistma, et selline tegu võib lõppeda inimese surmaga,“ ütles Voogma.
Kuritegu toimus 6. mail 2025 Lääne-Virumaal Tapal asuvas eramus, kus kannatanu viibis külas. Süüdistuse järgi läks Kaasik pneumopüssiga maja teisele korrusele, lõi jalaga lahti lukustatud toa ukse, kus kannatanu viibis ning tulistas teda kahel korral pähe.
Kannatanu sai eluohtlikud peavigastused ja viidi haiglasse, kuid tema elu ei õnnestunud päästa. Juhtumit käsitleti vahetult pärast sündmust esialgu raske tervisekahjustuse tekitamisena, kuid kannatanu surma järel esitas prokuratuur Kaasikule süüdistuse tapmises.
„See juhtum näitab, et õhkrelva ei saa käsitleda ohutu esemena, kui seda kasutatakse teise inimese vastu. Relva kasutamisega kaasneb alati vastutus ka nende tagajärgede eest, mida inimene võib-olla enda sõnul ei soovinud, kuid millega ta pidi arvestama,“ lisas Voogma.
Rakvere jaoskonna menetlusgrupi eriasjade uurija Debora Einsteini sõnul saab politsei sageli väljakutseid, mille keskmes on relvataoline ese ja selle väärkasutamine. „Politsei reageerib relvataolise esemega seotud väljakutsetele viivitamata ning arvestatavate jõududega. Kuna sündmuskohal ei ole alati võimalik üksnes välise vaatluse põhjal kindlaks teha, kas tegemist on tulirelva või relvataolise esemega, lähtub politsei reageerimisel eeldusest, et tegemist võib olla tulirelvaga. Oluline on mõista, et relvataoline ese võib oma väliste tunnuste poolest olla sarnane tulirelvale ja relvataolised esemed, sealhulgas pneumorelvad, võivad kujutada tõsist ohtu inimeste elule ja tervisele,“ sõnab Einstein.
Politsei paneb inimestele südamele, et relvataolisi esemeid tuleb kasutada üksnes ettenähtud eesmärgil ja seda viisil, mis ei ohusta teisi ega tekita inimestes asjatult hirmu või ohutunnet. Relvataoline ese ei ole mõeldud kasutamiseks konflikti lahendamise vahendina.
Kriminaalasja arutatakse üldmenetluses, istungid toimuvad 1., 3. ja 17. detsembril. Tapmise eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuue- kuni 15-aastase vangistuse.