Süüdistuse kohaselt sai Aleksandr Jefimov 2014. ja 2015. aastal linnavolikogu aseesimehena töötamise ajal kuuel korral kokku ligi 5000 euro ulatuses ajutise töövõimetuse hüvitist Eesti Haigekassalt. Alates 2016. aasta kevadest täidab Jefimov linnavolikogu esimehe ülesandeid.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kase sõnul viitavad kogutud tõendid sellele, et Aleksandr Jefimov ei kavatsenud haiguslehele jääda ning reaalselt ei viibinud ta ka haiguslehel, jätkates kõigil kuuel korral kogu haigusperioodi ajal oma töökohustuste täitmist Narva Linnavolikogu aseesimehena, aga samuti juriidiliste ning muude teenuste osutamist FIE-na.
„Kriminaalasja materjalidest nähtub, et haigushüvitise väljapetmise eesmärgil esitas Aleksandr Jefimov haigekassale haiguslehtede andmeid, luues haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui ajutiselt töövõimetust isikust. Nende haiguslehtede alusel määras ja maksis haigekassa A. Jefimov’ile välja haigushüvitisi, millele A. Jefimov´il õigust polnud, kuna ta sai samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu linnavolikogu liikmele ja aseesimehele makstava hüvitisena,“ lisas Kalmer Kask.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Kaitsepolitseiamet Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
Jelena Filippova
pressinõunik
Viru Ringkonnaprokuratuur
663 8415; 530 21929