Prokuratuur esitas Eerik Heldnale, Elmar Vaherile ja Aivar Alaverele süüdistuse

16.01.2024 | 11:59

Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitati süüdistus Eerik Heldnale, endisele Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile ja endisele Keskkriminaalpolitsei juhile Aivar Alaverele. Eerik Heldnat süüdistatakse kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, Elmar Vaherit ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Aivar Alavere ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises.
    • Jaga

Süüdistus seisneb selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni.

Süüdistuse kohaselt leppis E. Heldna 2019. aasta veebruaris E. Vaheriga kokku, et ta vormistatakse PPA teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi Kaitseväe Luurekeskuse ametikohale, kus E. Heldna juba töötas ning kus tema töösuhe kordagi ei peatunud. Seejuures leppisid E. Vaher ja A. Alavere talle süüdistuse järgi kokku ametikoha Keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses. Süüdistuse kohaselt vormistati samal päeval käskkirjad, millega nimetati E. Heldna näiliselt PPA teenistusse ja roteeriti tagasi tema senisele ametikohale. Süüdistuse kohaselt teadsid nii E. Heldna, E. Vaher kui ka A. Alavere, et E. Heldna ei kavatse PPA teenistusülesandeid täitma asuda ja näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku selleks, et teises asutuses töötaval E. Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensioneid.

Esitades pensioni taotlemisel Sotsiaalkindlustusametile süüdistuse järgi ka näiliselt loodud staaži kajastavad dokumendid, pani E. Heldna E. Vaheri ja A. Alavere kaasabil toime kelmuse. Kuna pensioniavalduses olid dokumendid, mis kajastasid süüdistuse kohaselt ka E. Heldnale näiliselt loodud teenistuse staaži, siis pani E. Vaher käskkirjade loomisega E. Heldna kihutamisel ja A. Alavere kaasabil toime ametialase võltsimise.

Riigiprokurör Jürgen Hüva lausus, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad prokuratuuri hinnangul, et E. Heldna teenistussuhe loodi vaid dokumentaalselt ja selle eesmärk oli tema 25-aastase staaži saavutamine. „Prokuratuuri hinnangul viitavad kohtueelses menetluses kogutud tõendid kuriteole. Kuna otsuse, kas E. Heldna, E. Vaher ja A. Alavere on toime pannud kuriteo, saab teha vaid kohus, saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse. Kohus annab hinnangu teenekate ametnike karjääri ühele episoodile, mis ei tee olematuks nende pika teenistuskäigu jooksul kogunenud teeneid Eesti riigi ees,“ ütles Hüva.

„Teisalt tõusetub kogutud tõenditest küsimus, miks ametnikud, kelle töö eesmärk on olnud veenduda teiste korrektses tegutsemises ning tegutseda riigi heaks ja nimel, otsustasid süüdistuse järgi E. Heldna hüvanguks reegleid ära kasutada,“ lisas Hüva.

Sotsiaalkindlustusamet on esitanud Eerik Heldna suhtes nõude varalise kahju hüvitamiseks. 2023. aasta 6. oktoobri seisuga oli nõude suurus 7472 eurot, kuid kuna pensionimaksed jätkuvad, tekib süüdimõistva otsuse korral SKA-l õigus nõuda tagasi kogu seni väljamakstud pension. SKA arvutustele tuginedes võib tulevikus kõikide pensionimaksete kogusumma ulatuda üle 1,6 miljoni euro.

E. Heldna kohtus süüditunnistamisel võib teda oodata rahaline karistus või kuni 4 aasta pikkune vangistus. E. Vaheri ja A. Alavere süüditunnistamisel võib kohus neid karistada 1 kuni 5 aasta pikkuse vangistusega, kuna neid süüdistatakse tegude toimepanemises ametiisikutena.

Kohtueelse menetluse viis läbi Kaitsepolitseiamet. Kohus ei ole veel eelistungi aega määranud.