Riigiprokuratuur loobus Siim Seppikule ja Indrek Raudsepale esitatud süüdistusest altkäemaksu andmise katses, et kaitsta politsei salajaste kaastöötajate identiteeti ja turvalisust.
Kohus on selles menetluses kohustanud prokuratuuri esitama kaitsjatele jälitustoimikus olevat teavet, mille hulgas on info politsei salajaste kaastöötajate kohta. See võib viia kaastöötajate tuvastamiseni ja seada ohtu nende seadusega kaitstud õigused. Riik peab seaduse järgi kaitsma salajaste kaastöötajate au, head nime, tervist ja elu, mistõttu ei saa prokuratuur neid andmeid avaldada. Seetõttu ei ole võimalik selles menetluses jälitusega kogutud tõenditele tugineda ning nende esitamisest tuli loobuda.
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul jääb tõendikogum nende andmeteta puudulikuks ning süüdistuses esitatud faktiväiteid ei saa tõendada. Seetõttu ei ole süüdistuse kaitsmine enam võimalik ja prokuratuuril tuli süüdistusest loobuda.
„Salajaste kaastöötajate kaitse on oluline mitte ainult praeguses menetluses, vaid ka selleks, et politsei saaks tulevikus avastada ja tõendada raskeid peitkuritegusid ning koguda usaldusväärset teavet ja tõendeid, kui see pole muul moel võimalik. Kui salajaste kaastöötajate identiteet võib menetluse käigus avalikuks tulla, peab prokurör hindama, kas süüdistuse esindamine ja jälitustõendite avaldamine kaalub üles kaastöötajate seadusega kaitstud õiguste rikkumise. Praegusel juhul on prokuratuuri hinnangul identiteedi ja turvalisuse kaitse tähtsam kui riikliku süüdistuse esindamine, sest vastupidine rikuks riigi kohustust kaastöötajate õigusi kaitsta,“ ütles riigiprokurör Sigrid Nurm.
Riigiprokuratuur süüdistas S. Seppikut ja I. Raudseppa altkäemaksu andmise katses pankrotihaldurile, et mõjutada pankrotimenetluse kulgu ja saavutada endale soodne lõpplahendus.