Esimese juhtumi puhul lugesid kannatanud töökuulutusi uudisteportaalidest www.seti.ee ja teise puhul www.fill.ee. Tööpakkumistes otsiti soovijaid Hispaaniasse mandariine korjama. Pakkumisele reageerinud inimesed kohtusid tööpakkujaga, neile kirjeldati töötingimusi, töö sisu ja tasu. Neile selgitati,et töö saamiseks tuleb ise maksta sõidukulu, dokumentide vormistamise ja esialgse majutuse eest kokku 600 eurot. Novembri alguses sõitsidki osad töösoovijad Hispaaniasse. Sinna jõudes selgus, et majutus on ebanormaalsete tingimustega, kohal oli juba palju inimesi nii Eestist kui ka Lätist ja Leedust. Osad neist olid elanud seal kuid. Tagasisõiduks neil raha ei olnud ja ei olnud enamikel tööd raha teenimiseks. Kirjalikke töölepinguid inimestega ei sõlmitud.
Teise petuskeemi raames leidsid Narva ja Sillamäe elanikud internetist kuulutuse, et vajatakse ehitustöölisi välisriikidesse. Pakuti tööd Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Hollandis. Soovijatele lubati normaalseid töö- ja elamistingimusi. Selle juhtumi puhul sõlmiti töösoovijatega kirjalikud lepingud. Vahendustasuna tuli maksta 1000 krooni. Peale selle tuli kannatanutel maksta veel 600-eurone tööpaketi tasu, mis seisnes selles, et tööotsijale teatati tööd pakkuva ettevõtte või selle vahendaja nimi ja aidati dokumente vormistada. Tööotsijaile ei selgitatud, et tööluba saab vormistada ainult Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikele. Peale lepingute sõlmimist sõitis mitu gruppi isikuid tööle peamiselt Saksamaale ja Prantsusmaale. Sõideti oma autode ja kuludega. Üks grupp sõitis ühest linnast teise telefoni teel saadud juhiste alusel ning kontaktisikud neid ei oodanud. Teatud hetkel lülitasid kontaktisikud telefonid välja ning side nendega katkes. Mõni sõitis kohe tagasi koju, mõni hakkas ise omal käel tööd otsima, kuna raha tagasiteeks ei olnud. Üks grupp leidis Prantsusmaal kontaktisikute juhatuse peale siiski töö. Ebameeldiva üllatuse osaliseks said nad aga siis, kui hakkasid uurima töötasu kohta – nimelt teatas tööandja, et vahetult töötajatele ta raha maksta ei saa, kuna tal on leping firmaga, kellele on juba makstud. Firma kontakte aga kannatanutel ei olnud.
Eriti kahetsusväärne on see, et osad, kes olid kohapeal käinud ja petetuna tagasi tulnud, rääkisid oma kogemusest teistele töökuulutustele reageerinutele, kuid sellest hoolimata suutis kelmina tegutsev isik neid veenda välismaale tööle minema. Kahjusummad, mida kannatanud on pidanud kandma, on küllaltki suured, ulatudes veidi üle 10 000 krooni.
Seoses kirjeldatud sündmustega on alustatud kriminaalmenetlused karistusseadustiku kelmust käsitleva paragrahvi alusel.
Inimestel, kes on selliste kelmuseskeemide läbi kahju saanud, palume pöörduda politseisse.
Prokuratuur ja politsei soovitavad inimestel välismaale tööle sõites sõlmida kindlasti kirjalikud lepingud. Võimalusel tuleks enne lepingu sõlmimist kontakteeruda mõne isikuga, kellele on tööd vahendanud sama agentuur. Kindlasti tuleks järele uurida, kas riigis, kus töö toimub, võivad töötada ainult Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või ka kodakondsuseta isikud ja kodanikud väljastpoolt Euroopa Liitu. Kui on arusaadav, et pakutakse illegaalselt töötamise võimalust, siis tuleb inimestel mõista, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega ning paljusid sotsiaalseid garantiisid ei ole seetõttu neile välisriigis tagatud.
Samuti tuletame meelde, et Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 12 keelab töövahendutasu võtmise füüsilistest isikutest tööotsijailt. Eestis on mitmeid infotelefone, kust on võimalus saada tasuta konsultatsiooni välismaale tööle asumise kohta nii eesti kui vene keeles.
Lugupidamisega,
Mari Luuk
Viru Ringkonnaprokuratuur
Pressinõunik
tel: 33 42 115
mob: 53 006 359