Kohus mõistis Viatcheslav Morozov süüdi luuretegevuses

19.06.2024 | 10:11

Harju maakohus mõistis 18. juunil Viatcheslav Morozovi karistusseadustiku § 2342 lg 1 järgi süüdi välisriigi julgeolekuteenistuse huvides ja ülesandel Eesti Vabariigi vastases tegevuses ja mõistis karistuseks kuus aastat ja kolm kuud reaalset vangistust.
    • Jaga

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern sõnas, et Harju Maakohtu kohtuotsusega leidis kinnitust, et Viatcheslav Morozov tegi pikka aega koostööd Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsuse (GRU) operatiiv-agentuurluurega. „Morozov sai Venemaa eriteenistuselt ülesande koguda Eesti Vabariigist teavet Eesti sise-, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning sellega seotud inimeste ja taristu kohta,“ rääkis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. 

„Näiteks edastas Morozov Venemaa eriteenistusele informatsiooni Eesti poliitilise olukorra ja valimiste, liitlassuhete ning integratsiooni ja ühiskonna lõimumise kohta. Tegemist oli informatsiooniga, millele tal oli ligipääs nii teadlase positsiooni tõttu kui ka avalikult kättesaadav info, mida Venemaa saab kasutada Eesti ohustamiseks,“ sõnas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. 

Akadeemilisse tegevusse GRU ei sekkunud. Agentuur-luuretöös osalemise eest sai Morozov tasu, mis ei olnud kuriteo toimepanemise ajendiks kuna summad ei olnud märkimisväärsed. 

Morozov tegutses konspireeritult ja GRU antud juhistele. „Morozovi juhtum näitab, et varem või hiljem jõuame ka kõige konspireerituma agendini. Soovitame Venemaa eriteenistuste kasuks töötavatel isikutel meiega ise ühendust võtta,“ teatas Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson. 

Venemaa julgeolekuasutused tegutsevad agentuur-luuretöösse värbamisel varjatult ja kasutavad erinevaid manipulatsioonivõtteid. Venemaa luureteenistus värbas Morozovi, kui mees õppis Venemaal ülikoolis. GRU-lt sai ta ülesande aktiivsemalt tegutsema hakata Eestisse kolides. Kauges minevikus tehtud otsused mõjutasid Morozovit aastaid hiljem. 

Venemaa eriteenistujad on Venemaa ülikoolide kollektiivis ning tegelevad seal värbamisülesannetega. Seetõttu ei soovita Kaitsepolitseiamet ka Venemaale õppima minekut. Venemaa on Eestile suurim julgeolekuoht. Selle riigi eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada oma imperiaalne unelm. Nii nagu ta teeb seda täna Ukrainas. Venemaal käimisel, sealsete riigiasutuste või ametnikega suhtlemisel tasub alati olla ettevaatlik ning teavitada enda suhtes tekkinud huvist Kaitsepolitseiametit. 

Kriminaalmenetlust juhtis Riigiprokuratuur ja viis läbi Kaitsepolitseiamet.

Otsuse järgsel pressikonverentsil jagasid kommentaare juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ja kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson (Foto: Rauno Volmar/Delfi Meedia)

Lisaküsimuste korral