Pärnu maakohus mõistis Bulgaaria kodaniku kiirmenetluses süüdi ebaseaduslike sisserändajate riiki toomises ja karistas teda vangistusega. Saksamaa kodaniku ja kaks Pakistani kodanikku võttis kohus prokuratuuri taotlusel vahi alla ja nende suhtes kriminaalmenetlus jätkub.
6. oktoobril pidas politsei Kose valla ja Järvamaa piiri lähistel kinni Bulgaaria kodaniku, kelle sõidukist leiti seitse ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalast.
Prokurör Keili Tiiriku sõnul on smugeldajatel üha suurem tõenäosus vahele jääda ja kaotada vabadus. "Teeme endast oleneva, et migrantide transportimiselt tabatud välismaalasi ootaks ees mõjus tagajärg. Kui tuvastame kuritegudega saadud tulu, siis taotleme kohtult selle konfiskeerimist. Üldjuhul kohaldab kohus süüdimõistetutele Eestisse sissesõitmise keeldu, mis tähendab, et vanglakaristuse kandmise järel saadetakse nad Eestist välja tagasi oma kodumaale," ütles Tiirik ja rõhutas, et enne väljasaatmist saavad smugeldajad ka reaalselt karistatud.
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude grupi juhi Marko Roose sõnul värvati bulgaarlane ebaseaduslikke sisserändajaid vedama sotsiaalmeedia kuulutuse kaudu. „Tegime uurimise käigus kindlaks, et 63-aastane Saksamaal elav bulgaarlane nägi töökuulutust TikTokis ja võttis pakkujaga ühendust. Seejärel maksti kinni mehe bussipilet Saksamaalt Riiga, hotelli majutus ja organiseeriti talle rendiauto. Vastavalt saadud juhistele sõitis bulgaarlane Lätis Valgevene piiri lähedal kokku lepitud asukohta, võttis auto peale seitse ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalast ja alustas teekonda Tallinna suunas kuni Eesti politseipatrull nad Tallinn-Tartu maanteel kinni pidas,“ kirjeldas ta.
Organiseeritud ja raskete kuritegude grupi juht soovitab umbmäärastesse tööpakkumistesse suhtuda kriitiliselt ning kahtluse korral tegevus katkestada. „Kui inimene saab ülesande transportida piiriäärselt alalt inimesi ühest sihtkohast teise, siis võiks see panna häirekella lööma ning mõistlik oleks sellisest tööotsast loobuda. Juhul, kui selgub, et tööots seisneb selles, et auto peale tuleb võtta selgelt ebaseaduslikult riigipiiri ületanud välismaalased, siis pole veel hilja sellest politseile teada anda ja kuriteo sooritamisest loobuda,“ ütles ta.
„Ebaseaduslike sisserändajate ja vedajate tabamine kinnitab, et Eestis on ebaseadusliku sisserände korraldajatel vahelejäämise risk suur. Oleme suurendanud kontrollimisi sõlmpunktides, kus inimesed liiguvad ja piirialadel, mille puhul on alust kahtlustada, et neid kasutatakse ebaseadusliku sisserände tarbeks. Juhul, kui keegi märkab kahtlaseid sõidukeid või tavatuid välismaalaste gruppe, kes erinevad tavapärastest turistidest või tegevust, mis viitab inimsmugeldamisele, siis tasub sellest politseile teada anda numbril 112. Mõistlik tähelepanelikkus aitab meil kiiremini reageerida ja olukorra selgeks teha,“ selgitas Roose.
Bulgaaria kodanikku karistas kohus aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tuleb kohe ära kanda 3 kuud. Seejärel saadetakse mees Eestist välja Bulgaariasse ja talle kehtib 5 aasta pikkune sissesõidukeeld. Uue kuriteo korral saab kohus kogu karistuse täitmisele pöörata.
Kohus võttis sel nädalal prokuratuuri taotlusel vahi alla ka Saksamaa kodaniku ja kaks Pakistani kodanikku, kes tabati Tori ja Häädemeeste valdades kokku üheksa immigrandi vedamiselt. Samuti võttis kohus vahi alla kaks Ukraina kodanikku, kes tabati Paldiskis katselt toimetada kaks ebaseaduslikku sisserändajat Rootsi suunduvale laevale. Kõik need kahtlustatavad jäävad kohtueelse menetluse ajaks vahi alla.
Seadus näeb välismaalase ebaseadusliku toimetamise eest üle Eesti riigipiiri ette kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Kui illegaalid pannakse eluohtlikku või tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda, siis võib kohus karistada kuni seitsme aasta pikkuse vangistusega.
Juulis alanud rändesurvega seoses on politsei kinni pidanud ligi 320 seadusliku aluseta Eestisse saabunud välismaalast, kelle päritoluriigid asuvad Aafrikas ning Aasias, sealhulgas Afganistanis ja Bangladeshis. Välismaalaste ebaseadusliku üle Eesti riigipiiri toimetamisega seotud juhtumites on alustatud ligi 50 kriminaalmenetlust, mille raames on praegu vahi all 11 inimsmugeldamises kahtlustatavat ning kahele inimesele on kohus mõistnud vanglakaristused.