Kaitsepolitsei pidas kinni siseministri auto lõhkumises kahtlustatavad

20.02.2024 | 13:27

Kaitsepolitsei on detsembrist veebruarini pidanud kinni 10 kahtlustatavat, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel tegutsemises. Nende seas on kahtlustuse järgi ministri ja ajakirjaniku auto lõhkujad.
    • Jaga

Kriminaalmenetluses praegu kogutud andmed viitavad, et Vene eriteenistus on koordineerinud Eesti Vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas tänaseks kinni peetud kahtlustatavad. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli selle eesmärk Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.

Kahtlustuse kohaselt täitsid kahtlustatavad Vene eriteenistuse juhiste järgi mitmesuguseid rolle - nad kogusid teavet rünnakute ettevalmistamiseks ja osa rünnakuid panid ka toime. Muuhulgas kihutati neid kuritegusid toime panema – lõhkuma ministri ja ajakirjaniku auto ning rüvetama mälestusmärke.

Riigiprokurör Triinu Olev selgitas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida kontrollitakse kriminaalmenetluses. „Menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud kuritegu. Prokuratuuri taotlusel on vahistatud kuus inimesest, kelle puhul esines prokuratuuri hinnangul oht, et nad võivad jätkata kuritegude toimepanemist ja asuda kriminaalmenetlusest hoiduma. Me ei saa mööda vaadata uuritava teo raskusest ja sellest, et nad olid kahtlustuse kohaselt valmis tagajärgedele mõtlemata osalema Eesti Vabariigi julgeoleku vastases tegevuses,“ ütles riigiprokurör Triinu Olev.

Kaitsepolitsei peadirektor Margo Pallosonil on ühene sõnum neile, kes alluvad Eesti-vastase tegevuse üleskutsetele: „Varem või hiljem tabame need, kes Eesti riigi julgeolekut püüavad ohustada,“ kinnitas Palloson.

Venemaa teenistused on üritanud Eestis mitmel moel pingeid tekitada aastaid. Pallosoni sõnul puudub Eesti ühiskonnas Venemaa lõhestustegevusele laiem toetus ning nad ei saavuta oma eesmärke. Kaasajooksikuteks peab ta ikkagi konkreetseid inimesi. „Venemaa teenistus tegude toimepanijate käekäigust ei hooli, neid kasutatakse n-ö tööriistana ning tagajärjed jäävad vaid nende endi õlule.“

Palloson kinnitas, et osad mälestusmärkide rüvetajad värvati sotsiaalmeedia vahendusel. „Tähelepanelikest inimestest on juba abi olnud ning kutsun üles kaitsepolitseile teada andma, kui märkate, et keegi on otsimas taoliste rünnakute toimepanijaid.“

Eestis rünnakute kavandamises ja elluviimises kahtlustatavaid peeti kinni detsembris, veebruari algul ning viimased eelmisel nädalal. Kuivõrd kahtlustuse kontrollimiseks ja asjaolude selgitamiseks tehakse hetkel menetlustoiminguid, pole uurimist detailsemalt võimalik avada. Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi Kaitsepolitseiamet.

Lisaküsimuste korral