2018 riigiprokuratuuri järelevalveosakonnas

 

Järelevalveosakonna üks suurim väljakutse oli prokuratuuri uue infosüsteemi PRIS rakendamine 2018. aasta maikuust. Selle projektiga tegelesid koos Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajatega riigiprokurör Tristan Ploom ja abiprokurör Mari Luuk. Palju panustas projekti õnnestumisse ka ringkonnaprokurör Rainer Amur Lääne Ringkonnaprokuratuurist. Uue süsteemi rakendamisel olid usinamad vealeidjad Alan Rüütel ja Mari Aak Põhja Ringkonnaprokuratuurist. M. Luuk viis terve suve ja sügise läbi koolitusi nii prokuröridele kui ka uurijatele, sest PRISi hakkasid kasutama ka KAPO, MTA, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna, Konkurentsiameti, Keskkonnainspektsiooni ja Sõjaväepolitsei töötajad. Vaatamata suurtele komistuskividele projekti elluviimisel hakkas uus süsteem tööle, mistõttu suleti 31.12.2018 meid alates 01.02.2004 teenindanud riiklik kriminaalmenetlusregister lõplikult.

Vaatamata sellele, et kuritegevuse vähenemise tõttu oli vähem ka prokuröride tehtud menetlusotsuseid, kaebuste arv mõnevõrra hoopis suurenes. 2018. aastal lahendas järelevalveosakond 630 kaebust (2017. aastal oli neid 607), mis olid esitatud prokuröride vastuvõetud lahendite ja toimingute suhtes kriminaalmenetluste läbiviimisel. Kaebustest rahuldati 110 (18%), mille tulemusena eelnev prokuröri lahend tühistati.

Jälitustegevuse või jälitustoimingust teavitamise või selle andmetega tutvustamise kohta lahendas osakond üheksa kaebust, millest rahuldati neli. Kõik need rahuldamised olid seotud kaebustega jälitusandmete tutvustamata jätmise suhtes. Nendel juhtudel olid prokuröride väljaantud tutvustamata jätmise load põhistamata, ka ei suutnud loa välja andnud prokurörid ammendavalt vastata täiendavale järelepärimisele. Seetõttu tuligi anda korraldus jälitusandmete tutvustamiseks.

Vaatamata sellele, et kuritegevuse vähenemise tõttu oli vähem ka prokuröride tehtud menetlusotsuseid, kaebuste arv mõnevõrra hoopis suurenes

Lisaks kaebustele lahendas osakond 11 kuriteoteadet prokuröride endi tegevuse suhtes, milles kõigis jäi kriminaalmenetlus alustamata. Samuti jäid rahuldamata kõik neli prokuröride suhtes esitatud taandamistaotlust.

Palju tuli 2018. aastal lahendada süüteomenetlusega tekitatud kahjude (SKHS) taotlusi, neid oli kokku 21. Neist rahuldati neli järgmistel põhjustel.

  1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjas nr 16230102083 lõpetati vägistamises kahtlustatava suhtes menetlus kuritegu leidmata (KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel KarS §-s 141 ettenähtud kuriteo toimepanemises). Inimene oli viibinud nii vahi all kui ka oli tema suhtes kohaldatud elektroonilist järelevalvet. Seega tekkis tal õigus esitada SKHS § 5 alusel kahjunõue riigile. Vaidlus keskendus peaasjalikult sellele, kas elektroonilise valve aja eest on isikul õigus nõuda saamata jäänud töötasu ja üüriarve hüvitamist, sest nii töökoht kui üüripind olid teises linnas. Riigiprokuratuur leidis, et selline õigus inimesel on, sest elektroonilise valve all olemine kohustas teda viibima Tallinnas, mistõttu ei saanud ta sõita tööle teise linna ega seal elada. Koos kaitsjakuludega hüvitati kahju summas 29 658 eurot.
  2. Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjas nr 17244001047 kohaldati kinnipeetavale KrMS § 143-1 alusel nelja nädala kestel lisapiiranguid, kuid seda olukorras, kus kahtlustust ei olnud kinnipeetule esitatud. SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse § 7 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju juhul, kui kahjustatud on tema eraelu puutumatust. Eraelu puutumatus kui põhiõigus on sätestatud põhiseaduses, mille § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega leiab Riigiprokuratuur, et KrMS § 1431 lg 1 eksliku kohaldamisega kaasneb üldjuhul eraelu puutumatuse kahjustamine. SKHS § 11 lg 3 järgi mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Seega rahuldas Riigiprokuratuur taotluse osaliselt ja hüvitas kahju summas 400 eurot (taotleti 5000 eurot).
  3. Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjas nr 12233000061 tunnistas ringkonnaprokuratuur, et mõistlikku menetlusaega oli ühe aastaga ületatud, ja vabandas menetluse all olnud inimese ees. Vaidlus Riigiprokuratuuris käis selle üle, kas vabandus on kahju hüvitamiseks piisav.  SKHS § 11 lg 5 kohaselt on ebamõistliku menetlusaja korral mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine kuupalk. Seega leidis Riigiprokuratuur, et ebamõistliku menetlusaja korral alates ühest aastast ei piisa kahju hüvitamiseks vabandusest, vaid inimesele tuleb mõista välja rahaline hüvitis (sel korral oli see 1201 eurot).
  4. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjas nr 17260300032 oli tegemist huvitava juhtumiga, kus riigipiiri ületanud kahele välismaalasele kohaldati KrMS § 219 lõikes 1 ette nähtud võimalust asendada kahtlustatava kinnipidamine maksega riigituludesse. Mõlemad tasusid mõlemad tasusid 400 eurot, aga ei lahkunud Eestist, vaid taotlesid siin varjupaika. KrMS § 219 lg 1 on kohaldatav üksnes juhul, kui isik on toime pannud teise astme kuriteo ehk tema käitumises on tuvastatud KarS §-s 2 lg 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. KrMS § 219 lg 1 kohaldamine isikute suhtes oli aga ebaseaduslik, sest nende tegevuses ei leidnud tuvastamist selle eelduseks olevaid kuriteo tunnuseid. Seega leidis Riigiprokuratuur, et KrMS § 219 lg 1 kohaldamine oli olnud ebaseaduslik ning tekitatud kahju kokku 800 euro suuruses summas kuulus SKHS § 7 lg 1 alusel hüvitamisele. 

Riigiprokuratuur leidis, et ebamõistliku menetlusaja korral alates ühest aastast ei piisa kahju hüvitamiseks vabandusest, vaid inimesele tuleb mõista välja rahaline hüvitis

Lisaks prokuröride nõustamisele ja kaebuste lahendamisele täitsid riigiprokurörid osakonna tööplaanist tulenevaid erinevaid ülesandeid. Valmis kolm mahukat analüüsi prokuröride tööst. Riigiprokurör Andres Ülviste analüüsis lähisuhtevägivalla juhtumite menetlust ja karistuspraktikat üle Eesti; riigiprokurör Kadri Välingu analüüsi tulemusteks olid soovitused süüdistusaktide koostamiseks ning riigiprokurör Laura Vaik andis ülevaate psühhiaatrilise sundravi probleemidest.

Kõige mahukama töö tegi ära riigiprokurör Kadri Väling, kes viis end kurssi kõigi Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kriminaalmenetlustega, mida oli ca 60. Riigiprokurör kohtus kõigi nende menetluste uurijate ja prokuröridega ning seiras asjade käiku üheksa kuu vältel. Lõpptulemusena sai nii prokuratuuri kui politsei juhtkond teada, millised probleemid majanduskuritegude menetlemisel on üles kerkinud ja kuidas neid ületada. Lisaks jõudis K. Väling analüüsida üldmenetluse süüdistusaktide kvaliteeti, andes kolleegidele konkreetseid soovitusi edaspidiseks.

Riigiprokurör Laura Vaik analüüsis õiguslikke probleeme psühhiaatrilise sundravi menetlustes, mida on prokuröride töös küll vähe, kuid nendega seotud probleeme esineb mitmeid. Valminud analüüs edastati ka Justiitsministeeriumile, kus meie rõõmuks otsustati luua mitu töögruppi, kuhu kaasati muuhulgas prokuröre, kes üheskoos peavad hakkama leidma probleemidele lahendusi.    

2018. aasta paistis silma viljaka õigusloome poolest, sest järelevalveosakond valmistas ette prokuratuuri arvamusi 15 eelnõu või väljatöötamiskavatsuse kohta. Mahukaim ja põnevaim neist oli seotud kriminaalmenetlusseadustiku revisjoniga.    

Kogu järelevalveosakond on uhke, et meie konsultandid Lauri Jõgi ja Kaspar Urmas Oja läbisid tugeva konkursisõela ja said Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörideks.

 

Dilaila Nahkur-Tammiksaar
juhtiv riigiprokurör