Süüdistusosakonna eesmärk on menetleda kuritegusid, kus põhilisteks märksõnadeks riiklik julgeolek ja rahvusvaheline mõõde. Täpsemalt on süüdistusosakonna vastutusvaldkonnaks süüdistusfunktsiooni täitmine ametialastes, majandusalastes, kaitseväeteenistusalastes, keskkonnavastastes, õigusemõistmisevastastes ning organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, mis on piiriülesed või mille puhul esineb suur avalik huvi, samuti inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes kuritegudes, raskemates riigivastastes, kohtuniku poolt toimepandud ning teistes riigi peaprokuröri määratud kuritegudes. Samuti täidab osakond rahvusvahelisest õigusalasest koostööst tulenevaid kohustusi.

Lisaks juhtivale riigiprokurörile töötab osakonnas 6 prokuröri, kellest üks -Raivo Sepp, täidab Eesti esindajana ülesandeid Eurojusti juures. Süüdistusosakonnas on viimaste aastate jooksul menetlusrühmade moodustamisel võetud suund sellele, et riigiprokuröre abistaksid initsiatiivikad ja kogenud abiprokurörid, kes on motiveeritud täitma oma ülesandeid iseseisvalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus riigiprokuröri kõrval üldmenetluses osaledes. Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna abiprokuröri ettevalmistus peab olema tasemel, mis võimaldaks tal edaspidi edukalt jätkata ringkonnaprokuröri ülesannete täitmisega. Samuti on  süüdistusosakonnas  töölõikude jagamisel lähtutud roteerumispõhimõtetest: iga riigiprokurör peab olema suuteline tegutsema ja ennast kindlalt tundma igas karistusõiguse valdkonnas.

Lisaks igapäevatööle - juhtida kohtueelset menetlust ja esindada riiklikku süüdistust -, on osakonna prokurörid täitnud ka mitmeid teisi ülesandeid. Süüdistuosakonna juht on mitme aasta jooksul vedanud alaealiste-, majandus- ja narkoprokuröride tegevusvaldkondadele keskendunud ümarlaudu, samuti on tema poolt ellu kutsutud lähisuhtevägivalla, liiklus- ja korruptsioonikuritegude menetlusproblemaatikat ja praktika ühtlustamist käsitlevad õigusnõupidamiste formaadid. Riigiprokurör Inna Ombler on osalenud aktiivselt õigusteadlaste päevade ettevalmistamisel ja läbiviimisel, samuti on ta aktiivselt kaasa löönud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni komisjonis ja korraldanud vastavasisulisi prokuratuurisiseseid ümarlaudu; teised riigiprokurörid on aktiivselt panustanud oma valdkonna menetlus- ja karistuspraktika kujundamisel nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda, kuuludes mitme valitsuskomisjoni koosseisu. Riigiprokurör Laura Feldmanis on aastate kestel aktiivselt panustanud akadeemilisse õppetöösse – erinevate loengute/seminaride läbiviimisele.

2016. aastal sai Riigiprokuratuuri ülesandeks piiriüleste ja üle-Eestiliste suuremahuliste soodustuskelmuste menetluste juhtimine. Majanduskuritegude menetlemisel võeti suund menetlusasutuste enda poolt info kogumisele ja analüüsimisele, kaardistamaks kõige probleemsemad sektorid majanduskuritegude valdkonnas ja keskendumaks just selliste kuritegude menetlemisele, mis kõige olulisemalt mõjutavad majanduskeskkonna puhtust ja ausust.  Piiriüleste juhtumite menetlemine on läinud iga aastaga efektiivsemaks. Valdkonna eesmärgiks on välistada olukorrad, kus keegi pääseb kriminaalvastutusest või kriminaaltulu konfiskeerimist vaid seetõttu, et kuritegude toimepanemiseks ja kriminaaltulu ülekandmiseks kasutatakse välisriikide äriühinguid ja pangakontosid. 

Riigiprokuratuur juhib kohtueelset menetlust  riigivastastes kuritegudes, menetledes neid koostöös Kaitsepolitseiametiga. Viimase paari aasta vältel on täheldatav Venemaa eriteenistuste huvi selliste Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes otseselt ei oma juurdepääsu riigisaladusele. Reeglina on tegu nii Eesti Vabariigi kui ka Venemaa Föderatsiooni kodakondsust omavate inimestega, kes tegelevad erinevate piiriüleste kuritegude toimepanemisega, mis hõlbustab Venemaa eriteenistustel nende värbamist Eesti-vastasele salajasele koostööle. Eesti Vabariigi julgeoleku kahjustamisele suunatud agentuur-operatiivtöö käigus täidavad värvatud isikud Venemaa eriteenistuste ülesandeid, kogudes ja edastades Eesti julgeolekut kahjustavaid  andmeid. Kui 2015. aastal mõisteti selliste kuritegude toimepanemises süüdi kaks isikut, siis 2016. aastal esitas Riigiprokuratuur süüdistuse sarnastes riigivastastes kuritegudes kolmele isikule. Kõik süüdistuse saanud isikud on 2016. aastal maakohtute poolt süüdi tunnistatud KarS § 2351 järgi Eesti Vabariigi kodaniku poolt suhte loomise ja pidamise eest Venemaa Föderatsiooni eriteenistustega. Seejuures mõisteti samas kriminaalmenetluses üks nimetatud isikutest lisaks riigivastasele kuriteole süüdi ka KarS § 1351 järgi piiriülese inimkaubanduse toetamises enam kui kahe alla kaheksateistaastase isiku suhtes ning üks isikutest mõisteti  süüdi kelmuse toimepanemises grupis KarS § 209 järgi ning korduvas altkäemaksu andmises KarS § 298 järgi.

2016. aastal on jätkuvalt olnud Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tähelepanu all riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse. 2016. aastal esitas Riigiprokuratuur kahes kriminaalasjas süüdistused riigisaladust hoidma kohustatud endisele kaitsepolitseiametnikule ja endisele kaitseväelasele. Mõlemad isikud mõisteti 2016. aastal süüdi KarS § 241 riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises ning üks lisaks riigisaladuse avalikustamises.

Kuritegelike ühenduste, korruptsiooni ja uimastikuritegude osas võib 2016. aastal kohtusse saadetud kriminaalasjadest olulisematena tuua välja järgmised:

  • 5 isiku süüdistus selles, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhtide poolt võeti vastu välisreise tööalaste ülesannete täitmise eest ning samuti käidi puhkusereisidel koostööpartnerite kulul;
  • 5 isikut süüdistati selles, et tehnoülevaat lubati läbi tehniliselt mittekorras sõidukeid varaliste hüvede eest;
  • 9 isikut saadeti kohtusse Tallinna linnapeaga seotud altkäemaksu, rahapesu ning omastamise kriminaalasjas;
  • 18 süüdistatavaga nn Dikajevi kuritegeliku ühenduse kriminaalasi, milles pandi Balti riikide piires toime maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamise, omastamise ning kelmuse järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Riigiprokuratuur saatis kohtusse 9 süüdistatavaga nn Kuzyakini kuritegeliku ühenduse kriminaalasja, milles pandi Harjumaal ja Lääne-Virumaal toime väljapressimise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning varguse kuritegusid;
  • 2 isikut said süüdistuse erasektori korruptsioonis, mis puudutas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde läbiviimist, kus hankelepingu raames omanikujärelevalve esindajad nõudsid töövõtjalt altkäemaksu tööde komplikatsioonideta vastuvõtmise eest;
  • 4 isiku süüdistus puudutas Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbürood, kus võeti altkäemaksu selle eest, et nõuetele mittevastavad ja Eestis esmaregistreeritavad sõidukid läbivad registreerimiseelse ülevaatuse;
  • 12 isikut said süüdistuse "Marika“ poolt juhitud kuritegeliku ühenduse tegevuses, mis oli suunatud Eesti Vabariigi kodakondsuse ja elamislubade võimaldamisele, so selle eest altkäemaksu andmisele ja vastuvõtmisele ning dokumentide võltsimisele (kuritegeliku ühenduse poolt pakutavaid teenuseid tarbinud 75 kahtlustatava suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel);
  • 11 isikut süüdistati kuritegeliku ühenduse loomises, mille raames toodi Eestisse ebaseaduslikult suures koguses (üle 13 000 kg) huuletubakat, mida realiseeriti üle Eesti toiminud kindla müügivõrgustiku kaudu (konfiskeeritud kriminaaltulu suurus 125 985 eurot);
  • Koostöös Lõuna ringkonnaprokuratuuriga saadeti kohtusse Assar Pauluse kriminaalasi, kus said kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvalt kohtuotsuse 11 füüsilist ja 2 juriidilist isikut (konfiskeeritud kriminaaltulu suurus oli 51 000 eurot);
  • Narkokuritegudest saatis Riigiprokuratuur kohtusse 9 isiku süüdistuse selles, et Hollandist organiseeriti Eestisse amfetamiini ja ecstasyt ning üht isikut süüdistati selles, et ta korraldas Leedust Venemaale ligi poole tonni hašiši vedu.

 

Steven-Hristo Evestus

Juhtiv riigiprokurör