Varasemad riigi peaprokurörid

PrintPDF

11. novembril 1918 moodustati Eesti Ajutine Valitsus. 18. novembril 1918 vastuvõetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta  pandi alus prokuratuurile. Loodi Eesti Vabariigi Prokuröri ametikoht Kohtuministeeriumi alluvuses. Ajutise Valitsuse otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriks Jaan Teemant, kes oli selles ametis 11. novembrist 1918 kuni 8. maini 1919.

 Eesti Vabariigi Prokurör 1918-1920

Jaan Teemant

Aleksander Hellat

Lui Olesk

Alfred Maurer

1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldi Kohtupalati Prokuratuur ja Riigikohtu Prokuratuur.

Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks oli süüdistuse esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kui Riigikohus lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.

 Riigikohtu prokurör 1920-1940

Richard Räägo

Johan Müller

Kohtupalati prokurör 1920-1940

Erich Eek

Paul Peterson

Paul Välbe

Johan Müller

Albert Assor

Johan Müller

Gustav Avald

Nõukogude võim likvideeris 1940. aastal Eesti Vabariigi kohtud ja nende juures asuvad prokuratuurid ja 23. oktoobril 1940 moodustati Eesti NSV Prokuratuur.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. a. 27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur.

 Eesti Vabariigi Prokuratuur  1991-1993

Peaprokurör Leo Urge

 25. veebruaril 1993.a. võttis Riigikogu vastu Prokuratuuri seaduse, millega moodustati prokuratuuri tänane strukruur.

Riigi peaprokurör  alates  1993

Indrek Meelak

Alar Kirs, kohusetäitjana

Raivo Sepp

Jüri Pihl

Norman Aas