Distsiplinaarvastutus

PrintPDF

Prokuröride distsiplinaarkomisjon

Vastavalt prokuratuuriseadusele on prokuröride distsiplinaarsüüteod ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine ja vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon. Distsiplinaarsüüdistuse esitaja saadab süüdistuse viivitamatult süüdistatavale prokurörile ning distsiplinaarkomisjoni esimehele, kes omakorda teavitab sellest riigi peaprokuröri. Süüdistuse esitamisest teatab riigi peaprokurör justiitsministrile, kui süüdistus esitati justiitsministri poolt ametisse nimetamise õigust omava prokuröri suhtes. Justiitsminister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile. Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist ning distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse, mis võib olla kas noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks või prokuröri teenistusest vabastamine.

Prokuröride distsiplinaarkomisjoni liikmed on riigiprokurör Vahur Verte (komisjoni esimees), riigiprokurör Alar Kirs, ringkonnaprokurör Sirle Melk, vanemprokurör Günter Koovit, kohtunik Katre Poljakova ja komisjoni teenindav referent Annika Raud.

Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks ning komisjoni töökorra kehtestab justiitsminister oma määrusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/101042015007