Saaremaal võttis esimene joobes juht vabatahtliku veretesti kohustuse

PrintPDF

Esimene Saaremaal korduvas joobes juhtimises süüdi mõistetud mees võttis endale koaristuskokkuleppega kohustuse hoiduda käitumiskontrolli ajal alkoholi liigtarvitamisest ning tõendada seda regulaarsete veretestide andmisega.

„Mõistlik on tegeleda joobes juhtimiste põhjuste, mitte üksnes tagajärgedega,“ ütles prokurör Rainer Amur. „Näen oma praktikas, et ainuüksi karmid karistused annavad vähe tulemust. Sellepärast aitab prokuratuur neil, kes oma probleemi tunnistavad, teha esimese sammu paranemise poole.“

Prokuratuur alustas alkoholijoobes juhtide karistamise asemel alkoholiravile või sotsiaalprogrammidesse saatmise pilootprojektiga 2016. aastal Tartus. Esimene veretestide andmise kohustust sisaldav karistuskokkulepe sõlmiti kaks aastat hiljem samuti Tartus. Joobes juhtimisega vahele jäänuid suunatakse rutiinselt sotsiaalprogrammi või ravile, kuid veretestide andmise kohustust pole Saaremaal varem rakendatud.

33-aastane saarlane tabati purjuspäi autoroolist Kuressaares 22. septembril. Et teda on joobes juhtimise eest karistatud ka 2017. aastal, heitis prokuratuur talle kohtus ette korduvat joobes juhtimist, mille puhul ei võimalda seadus täielikult tingimuslikku karistust. Seega tuleb mehel talle mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest 10 päeva kohe ära kanda. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta järgib aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseaja jooksul kõiki käitumiskontrolli nõudeid ega pane toime uut kuritegu. Samuti kohustus ta andma oma kuludega iga poole aasta tagant vereanalüüsi, millega on võimalik kontrollida alkoholi liigtarvitamise näitajaid veres pika aja jooksul.

Lisakaristusena jäi mees 5 kuuks ilma juhtimisõigusest ning tal tuleb tasuda ligi 500 eurot menetluskulude ja sundraha näol.

Kohus tegi otsus 24. septembril, see jõustub, kui pooled ei esita kaebust 15 päeva jooksul.

Lugupidamisega

Liivi Reinhold
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik
56 818 933