Ringkonnakohus: Vahur Verte, Raigo Aas ja Eleri Kästik ei ole esitanud valeandmeid ega pannud toime süütegu

Tallinna ringkonnakohus jättis 10. augustil rahuldamata kaebuse, milles taotleti Vahur Verte, Raigo Aasa ja Eleri Kästiku tegevuse kontrollimiseks kriminaalmenetluse alustamist. Ringkonnakohus leidis, et etteheited võimaliku kuriteo toimepanemise kohta on alusetud ja ühegi kuriteo tunnuseid ringkonnakohus ei tuvastanud.
 
Tänavu 29. märtsil registreeriti Riigiprokuratuuris kuriteokaebus riigiprokuröride Vahur Verte ja Raigo Aasa ning endise Maksu- ja Tolliameti vanemuurija Eleri Kästiku suhtes, kes võisid kaebaja hinnangul panna toime ametialase võltsimise (KarS § 299), võltsitud dokumendi kasutamise (KarS § 345), valeandmete esitamise (KarS § 280) ja tõendi kõrvaldamise ning kunstliku loomise (KarS § 316).
 
Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar jättis 10. aprillil kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu alustamata. Kaebaja vaidlustas selle otsuse. Riigi peaprokurör Andres Parmas hindas nii kaebuses esitatud infot kui ka juhtiva riigiprokuröri kogutud täiendavat teavet ning jõudis seisukohale, et kaebus tugineb oletustele ja spekulatsioonidele ning selle sisustamiseks ei ole esitatud fakte, vaid on seatud kahtluse alla olukorra usutavus. Peaprokurör jättis kriminaalmenetluse alustamata ja leidis, et „kriminaalmenetluse alustamine jõustunud kohtulahendiga kulmineerunud kriminaalmenetlust läbi viinud ametnike suhtes ei saa olla vahend selles menetluses mõne menetlusosalise jaoks lõpuni vastamata jäänud küsimuse väljaselgitamiseks, erinevate spekulatsioonide ja hüpoteeside kontrollimiseks ning nende spekulatsioonide pinnalt algatatud kriminaalmenetlusele sama kriminaalmenetluse raames õiguslike aluste otsimiseks.“
 
Kaebaja vaidlustas riigi peaprokuröri määruse. Tallinna ringkonnakohus leidis 10. augustil, et Eleri Kästik, Vahur Verte ega Raigo Aas ei ole esitanud eeluurimiskohtunikule valeandmeid ega pannud toime ühtegi teist kaebuses nimetatud kuritegu. 
 
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuses veenvalt põhjendatud, miks peaks olema välistatud kahe tunni jooksul jälitusega tegelevatelt kolleegidelt operatiivse info laekumine ning seejärel isiku kinnipidamine. Ringkonnakohus lisas, et „kohtud ei ole viidatud lahendites tõsikindlalt tuvastanud menetlejate poolt andmete esitamata jätmist, varjamist vms. Seega tuleb ringkonnakohtul nõustuda riigi peaprokuröri seisukohaga sellest, et kriminaalmenetlust kui ülimat riiklikku sekkumist ei saa alustada üksnes kellegi subjektiivse hinnangu või spekulatsiooni põhjal ja seda isegi juhul, kui spekulatsioon lähtub kohtulahendist.“

Riigi peaprokuröri Andres Parmase sõnul kummutas Tallinna ringkonnakohus kahtluse, justkui oleks prokuratuur kohut eksitanud. "Prokurörid teevad kogu hingega tööd, et kahtlustatavate tegude kohta tõe tuvastamiseks tõendeid koguda. Viimasel ajal on kriminaalmenetluse reegleid üha jäigemaks vaieldud, mistõttu tuleb paraku ette olukordi, mida saab prokuröride põhjendamatuks ründamiseks ära kasutada. Sellised rünnakud võivad kahjustada rängalt prokuröride usaldusväärsust ja motivatsiooni. Seda olulisem on, et ringkonnakohus kinnitas, et ühelgi kaebuses tehtud etteheitel ei olnud alust ja prokuröride tegevus oli seaduslik," ütles Parmas.
 
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole veenev, et kaebuse esitaja versioon toimunust on ka tegelikult kuriteokaebuses väidetud kujul aset leidnud. Kohtu hinnangul tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata. Kohtumäärus on lõplik ja ei ole vaidlustatav.

Tallinna ringkonnakohtu määrus on avaldatud Riigi Teatajas.

Kauri Sinkevicius
Prokuratuuri avalike suhete nõunik