Prokurör kinnitas Liiviku süüdistuskokkuvõtte

PrintPDF

Riigiprokurör Piret Paukštys kinnitas esmaspäeval erastamisagentuuri peadirektori endise kohusetäitja Jaak Liiviku süüdistuskokkuvõtte ametiseisundi kuritarvitamises ja saatis kriminaalasja materjalid kohtusse.

“Liivikut süüdistatakse selles, et ta EEA peadirektori kohusetäitjana kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit ja pani sellga toime kriminaalkoodeksi §161 järgi kvalifitseeritava kuriteo,” ütles Paukštys. "Süüdimõistmisel võib teda karistada kuni kolmeaastase vangistusega."

Liivik jättis tahtlikult esitamata riigi kui võlausaldaja nimel pankrotiavalduse ASi Eugeenius (endise nimega AS Magnum Pharma) vastu ligi 4,7 miljoni krooni nõudes 1994. aastal sõlmitud RASi Tallinna Farmaatsiatehas 66,6% aktsiate erastamise ostu-müügilepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks pärast seda, kui AS Eugeenius oli teavitanud EEA-d sellest, et nende omakapital on negatiivne ning on vastu võetud otsus aktsiaseltsi likvideerimise kohta.

Selle asemel sõlmis ta kolmepoolse lepingu EEA, ASi Eugeenius ja OÜ Wagnar Holding vahel, olles teadlik, et Wagnar Holdingu vara moodustas vaid osakapitali sissemakse 40 000 krooni ja et sellel puudus igasugune majandustegevus. Kolmepoolse lepingu kohaselt võttis Wagnar Holding üle kõik farmaatsiatehase erastamislepingust tulenevad AS Eugeenius õigused ja kohustused.

Sellise oma ametiseisundi tahtliku ärakastutamisega põhjustas Liivik riigi huvidele suure varalise kahju, mis seisnes EEA-le farmaatsiatehase erastamislepingust tuleneva järelmaksu põhiosa tasumata jätmises summas 3 060 000 krooni, mille tagasinõudmise võimalus puudub, kuna OÜ Wagner Holding pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu.

30.04.2001. sõlmis Liivik riigi nimel OÜ Baltic Rail Service (BRS) ja ASi Eesti Raudtee esindajatega Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamislepingu ja võttis riigile kohustuse hüvitada 100 miljoni Eesti krooni ulatuses Eesti Raudteele otsesed kahjud, mida Eesti Raudtee kandis seoses 2000. aasta lõpus sõlmitud viie veduri ostu- ja rendilepingute jõustumisega enne, kui BRS saavutab kontrolli Eesti raudtee üle.

Seega Eesti Raudtee kulud, mis poleks tekkinud, kui lepingut poleks sõlmitud. Lisaks võttis Liivik veel riigile kohustuse hoida potentsiaalsete kohustuste täitmiseks riigi pangaarvel kuni seitse aastat 50 miljoni Eesti krooni suurust summat. Nimetatud kohustuse võtmisega rikkus Liivik tahtlikult riigieelarve seadust ja erastamisseadust.

Kohustusega hoida pangaarvel 50 miljonit krooni rikkus Liivik ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust, mille järgi oleks erastamisest laekunud raha pärast võlgade tasumist ja erastamisega seotud kulude mahaarvamist tulnud kanda ettevõtluse arendamise sihtasutusele (25%), omandireformi reservfondi (15%) ja riigieelarve stabiliseerimisreservi (60%)

21.08.2001 sõlmis Liivik riigi nimel Eesti Raudtee erastamislepingu alusel BRSiga protokolli ASi Valga Külmvagunite Depoo (VKD) võimalike nõuete kohta Asi Eesti Raudtee vastu, milles võttis riigile kohustuse hüvitada Eesti Raudteele osa VKD nõuetest, millest tulenevate kohustuste maksimumsumma on üle 96 miljoni krooni.

Selliselt oma ametiseisundit tahtlikult ära kasutades põhjustas Liivik ebaseadusliku kohustuste võtmisega riigile kokku ligi 200 miljoni krooni ulatuses kahju.

“Samuti seadis Liivik riigile korduvalt ebaseaduslike kohustuse võtmisega kahtluse alla EEA kui riigiasutuse tegevuse õiguspärasuse ja usaldusväärsuse, kahjustades sellega oluliselt riigi autoriteeti ühiskonnas ning diskrediteeris Eesti Vabariigi kui lepingupartneri mainet rahvusvahelisel tasandil, mis samuti kahjustas riigi huve,” lisas Paukštys.