Prokuratuur ei rahuldanud taotlust Danske Banki kriminaalasi lõpetada

PrintPDF

Oktoobri alguses esitati Danske Banki kriminaalasjas prokuratuurile taotlus menetluse lõpetamiseks tuues põhjendusena, et kuivõrd kriminaalasja materjalid on ajakirjanduse kaudu saanud teatavaks kõigile kohtunikele, ei ole kriminaalasjas erapooletu kohtumenetlus enam võimalik. Ühtlasi taotleti ka uue kriminaaluurimise alustamist tuvastamaks Danske Banki materjalide ajakirjandusse jõudmise asjaolud. Prokuratuur jättis mõlemad taotlused rahuldamata.

Prokuratuuri hinnangul ei esine kriminaalmenetluse lõpetamiseks ühtegi seadusest tulenevat alust.

Riigiprokurör Maria Entsiku sõnul on Eesti Vabariik õigusriik, mis on täis erinevaid huvide konflikte. Ühelt poolt lasub riigil ülesanne kuritegude uurimiseks viia läbi kriminaalmenetlus, selgitada välja tõde ja saata süüdlased kohtu ette. Teiselt poolt valitseb meie riigis ajakirjandusvabadus, mille ülesanne ja eesmärk on välja selgitada ja kajastada avalikkusele huvipakkuvat. On arusaadav, et aeg-ajalt need kaks erinevat huvi või ülesannet omavahel põrkuvad. Kuna mõlemad ülesanded on õigusriigi toimimise seisukohast äärmiselt olulised, ei saa sellist huvide konflikti lahendada must-valgelt ja öelda, et kui ajakirjandusvabadus on n.ö kriminaalmenetlusest näiliselt kiirem olnud, tuleb eelistada üksnes seda ja menetlus lõpetada.

Prokuratuur taunib täielikult olukorda, kus ilma prokuratuuri loata on kohtueelses menetluses kogutud informatsiooni ajakirjanduses avaldatud – see võib teatud juhtudel oluliselt kahjustada tõe välja selgitamist – ent käesoleval juhul ei ole prokuratuuri hinnangul õiglane ning erapooletu kohtumenetlus ohustatud. Danske Banki kriminaalmenetluse näol on tegemist väga keeruka, detaili- ja nüansirohke kriminaalasjaga, kus kohus peab tõe tuvastamise käigus kõrvutama ning analüüsima koostoimes äärmiselt suurt hulka tõendeid, mistõttu ei pea prokuratuur tõenäoliseks, et kõik Eesti Vabariigi kohtunikud asuvad seisukohale, et nad ei ole paarileheküljeliste artiklite tõttu võimelised kriminaalmenetluses kogutud tõendeid erapooletult hindama. Arvestades ajaleheartiklites esitatud väidet, et rahvusvaheline uurivate ajakirjanike grupp on enda valdusse saanud paarisaja lehekülje jagu kriminaalasja materjale, ning hinnates teemasid, mida artiklites kajastati, võib väita, et ajakirjanikeni on jõudnud väga väike osa kriminaalasja tegelikust materjalimahust.

Kohus hakkab hilisemas menetluses süüküsimuse lahendamisel tõendeid hindama seadusest ja siseveendumusest lähtuvalt, mitte ajakirjanduses avaldatud fragmentide alusel. Samuti rõhutab prokurör, et ajaks, mil kohus hakkab koostama kohtuotsust, on tema käsutuses kõik kohtumenetluse käigus uuritud tõendid. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis, erinevalt ilmunud artiklitest, mis on paratamatult koostatud ebatäieliku informatsiooni pinnalt – tegelikku kriminaaltoimikute mahtu ei anna võrreldagi artiklite lehekülgedega arvuga.

Prokuratuur on üheselt arvamusel, et kriminaalasjas esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mis on kriminaalmenetluse käigus jätkuvalt kinnitust leidnud.

Mõlemad määrused, millega taotlused rahuldamata jäeti, on jõustumata.

Kairi Küngas
Riigiprokuratuur
Avalike suhete osakond
+372 5556 4511