Seega kõik nimetatud isikud viibivad vanglas jõustunud ja täna kehtivate kohtuotsuste alusel seaduslikult. Kohtuotsuste muutmine on võimalik üksnes kohtu poolt. Selleks võivad asjast huvitatud isikud esitada prokuratuuri hinnangul Riigikohtule teistmisavalduse. Samuti võidakse kohtuotsus üle vaadata täitmiskohtuniku poolt.
Samuti ei ole kõnealustel isikutel õigus saada hüvitist väidetava ebaseadusliku vabaduse võtmise eest. Nii on Riigikohtu üldkogu nn Brusilovi kaasuses (kohtuasja nr 3-1-3-10-02) asunud selgelt seisukohale, et kuigi isik võis kanda vanglakaristust üle uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud karistuse ülemmäära, et teki tal õigust saada hüvitust.
Õiguse saada hüvitist tekib ainult juhul, kui isikult on alusetult vabadus võetud. Karistusaja lühendamine kergema karistusseaduse jõustamise tõttu ei ole võrdsustatav aga alusetu vabaduse võtmisega.
Lugupidmisega,
Kristiina Herodes
Avalike suhete talitus
juhataja
Riigiprokuratuur
tel. 6 139 415,
mobiil 51 11 528