Seletav sõnastik

PrintPDF Jaga

Altkäemaks - koosseis eeldab seda, et ametiisik paneb toime seadusega mittelubatud teo, (nt. ametnik võtab raha selle eest, et väljastada elamisluba inimesele, kellele ei tohiks elamisluba andagi).

Kahtlustatav on isik, kellega kogu kohtueelse menetluse vältel tegeleb uurimisasutus. Alles siis, kui prokuratuur on pärast kriminaaltoimiku tutvustamist veendunud, et kõik kohtulikuks uurimiseks vajalikud tõendid on kogutud, koostab ta süüdistusakti ja muudab sellega kahtlustatava süüdistatavaks.

Lihtmenetlus – lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, vähendamaks kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele.  Lihtmenetlust nimetatakse uues seaduses kokkuleppemenetluseks. Lühi- ja käskmenetlus asendavad senise kiirmenetluse, võimaldades lihtsate kriminaalasjade kiirendatud korras menetlemist, kuid nad mõlemad erinevad senisest kiirmenetlusest, mida uues õiguses enam ei ole. Eristatakse kolme lihtmenetlust:

  1. lühimenetlus
  2. kokkuleppemenetlus
  3. käskmenetlus

Kõikidele lihtmenetlustele on ühine, et kohtunik arutab kriminaalasju ainuisikuliselt.

Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetlus ei ole varasema kiirmenetluse analoog. Ehkki lühimenetluse nagu omaaegse kiirmenetlusegi otstarve on kohtumenetluse läbiviimine kiirendatult, on nende kahe vahel olulised erinevused. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks.

Käskmenetlus – kolmandaks lihtmenetluse liigiks on käskmenetlus. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust.

Kokkuleppemenetlus  - menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kiirmenetluse eelduseks oli see, et kuriteo asjaolud oleksid selged. Kahtlustatava/süüdistatava nõusolekut kiirmenetluseks ei küsita.

Kinnipidamine - kuriteos kahtlustatavat võib politsei kohtu loata kinni pidada maksimaalselt 48 tundi.

Kohtueelne menetlus – kohtueelne menetlus on vaid kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused.

Kommenteerimisalluvus - Infot kohtueelse menetluse kohta võib anda ainult prokuratuur.

Kohtuväline menetleja – asutus, millel on õigus määrata väärteo toimepanijale karistus, kuid mis ei ole kohus. (Nt. politsei võib kohtuvälise menetlejana trahvida autojuhti, kes sõitis lubatust kiiremini.)

Kriminaalvastutus – süüdimõistetu suhtes süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate kõikide negatiivsete asjaolude kogum.

Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja   

Menetlustoimingud – uurimistoimingud ja muud toimingud süüteomenetluse tagamiseks ehk kõik menetleja toimingud kriminaalmenetluses. Iga uurimistoiming on menetlustoiming, kuid mõni menetlustoiming ei ole uurimistoiming. Menetlustoiminguks, mis ei ole uurimistoiming, on näiteks kahtlustatava vahi alla võtmine. Selle tulemusena ei saada tõendeid, mis aitaksid kahtlustatava süüd tõendada, vaid selle eesmärgiks on üksnes tagada, et kahtlustatav ei põgene õigusemõistmise eest.

Pistis - ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vara või muu soodustuse vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo (nt. ametnik võtab raha selle eest, et menetleda elamisloa taotlust ettenähtust kiiremini), või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

 Sündmuskoht – süüteo toimepanemise koht; õnnetusjuhtumi koht

Süüdistatav on isik, kellele on esitatud süüdistus teatud kuriteo toimepanemises ning kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti. või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistataval on kõik kahtlustatava õigused ja kohustused, lisaks sellele õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.

Süüdistusakt –Süüdistusaktis on kirjas kuriteo asjaolud ja millisele KarS sättele see kuritegu prokuröri hinnangul vastab.

Kui uurimisasutus on lõpetanud kohtueelse menetluse ja edastanud kohtueelse menetluse kokkuvõtte prokuratuuri, siis üldjuhul sellest ei teavitata, sest see ei tähenda kriminaalmenetluse lõppu.

Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist.

Uurija – ametnik (enamasti politseinik, kuid võib olla ka maksuametnik, kaitseväelane, keskkonnainspektor vm), kes uurib kuriteo asjaolusid, püüdes välja selgitada, kes selle toime pani. Erineb prokurörist selle poolest, et teeb n-ö. detektiivitööd, selgitades välja faktid, prokurör aga selgitab välja, millisele seadusesättele toimepandud kuritegu vastab ja kuidas kurjategijat karistada tuleks.

Uurimisalluvus – eristatakse kolme liiki uurimisalluvust:  üldine uurimisalluvus, kuriteo liigi järgne uurimisalluvus, erandlik uurimisalluvus. Üldine uurimisalluvus on antud Politsei- ja Piirivalveametile, tema hallatavatele asutustele ja Kaitsepolitseiametile.

Uurimistoimingud – menetleja (uurija, prokuröri või kohtu) toimingud, mille eesmärgiks on saada tõendeid, mille abil õnnestuks kurjategija tabada ja süüdi mõista. Uurimistoimingud on nt. sündmuskoha vaatlus, tunnistaja ülekuulamine, asitõendile ekspertiis.

Vahistamine - tegemist kõige raskema tõkendiga, mis seisneb kahtlustatavalt, süüdistatavalt või süüdimõistetult kohtumäärusega vabaduse võtmises kuni 6 kuuks, erandjuhtudel kauemakski.