Riigiprokurör protestis turulihunik Savka õigeksmõistmise oma naise tapmises

Riigiprokurör Alar Kirs esitas Riigikohtule kassatsiooniprotesti, kuna leidis, et Tallinna Ringkonnakohus on oma naise tahtlikus tapmises süüdistatud endist turulihunikku Vassili Savkat õigeks mõistes kohaldanud ebaõigelt kriminaalkoodeksit ja kriminaalmenetluse koodeksit, motiveerimatult kõrvale jätnud suure osa olulisi tõendeid ning pole neid kogumis analüüsinud ega hinnanud.


Kassatsioonprotestis palub riigiprokurör tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11.juunil 2003.aastal tehtud otsuse Savka õigeksmõistmises Inga Savka tapmise episoodis ja saata kriminaalasiasi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Ringkonnakohus mõistis Savka oma naise tapmises õigeks tõendite puudumise tõttu, põhjendades oma otsust väitega, et ilma laipa tuvastamata ja inimese surma põhjust selgitamata ei ole võimalik vastuvaidlematult vastata küsimustele, kas üldse on toimunud tegu, milles isikut süüdistatakse, ning milline on sellele teole antav õiguslik hinnang. Samuti leidis ringkonnakohus, et surma põhjust selgitava ekspertiisiaktita on välistatud isiku süüditunnistamine tahtlikus tapmises ja kriminaalasjas puuduvad ka muud vastuvaidlematud tõendid, mis kinnitaksid Savka süüd oma naise tapmises.

Riigiprokurör leiab, et ringkonnakohtu väide on kohane üksnes juhul, kui ekspertiisi tegemine on võimalik, seega vaid juhul, kui on leitud surnukeha või selle osad, mida eksperdile esitada. Surnukeha hävitamiseks on aga mitmeid mooduseid, mille järel ei ole surma põhjuse kindlakstegemine ka ekspertiisiga võimalik. Ometi ei saa selliste mooduste kasutamine tuua iseenesest kaasa oma ohvri surnukeha hävitanud kurjategija õigeksmõistmist põhjusel, et puudub ekspertiisiakt ohvri surma põhjuse kohta. Antud seisukohta aktsepteerides oleksid tapjad, kes surnukeha ekspertiisi teostamiseks säilitavad, kriminaalõiguslikult raskemini koheldavad kui need, kes surnukeha hävitavad.

„Kohus on vähimagi motiveeringuta jätnud hindamata kõik asjas kogutud ülejäänud faktilised andmed ja tuvastatud asjaolud, millede kogumi alusel linnakohus Savka süüdi tunnistas,“ leidis Kirs. „Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et neid samu tõendeid arvestab ringkonnakohus aga näiteks Savka ämma ja kasupoja tapmise puhul.“
Kohatu on ringkonnakohtu väide selle kohta, et kuna Inga Savka laipa pole leitud, tuleb Savka oma naise tapmises tõendite puudumisel õigeks mõista. Samas on kohus aga tuvastanud, et naine on surnud ja Savka on tema laiba tükeldanud. Seetõttu jättis ringkonnakohus muutmata linnakohtu otsuse selles osas, milles Savka tunnistati süüdi ja teda karistati oma naise laiba tükeldamises ja kanalisatsiooni viskamises. Kriminaalasjas ei leidu mingisuguseid tõendeid selle kohta, et Inga Savka oleks ennast ise ära tapnud või surnud haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Tallinna Linnakohus mõistis tänavu märtsis Savka süüdi selles, et ta 2000.aastal juulis tappis tuvastamati viisil oma naise. Samuti mõisteti. Savka süüdi selles, naise tapmise varjamiseks läks ta ämma korterisse ja tappis seal nii ämma Jelena Šahhovtseva (sünd1940) kui ka Inga poja Dmitri Meštšerjakovi (sünd 1986) esimesest abielust, kellele olnuks võimatu selgitada naise kadumist. Tallinna Ringkonnakohtus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt ja mõistis Savka õigeks oma naise Inga tapmise episoodis. Muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata.