|
Prokurör lõpetas kriminaalmenetluse ajakirjaniku suhtes26. veebruar 2004
Tallinna prokurör Toomas Tomberg lõpetas täna kriminaalasja menetluse Eesti Päevalehe ajakirjanik Sergo Selderi suhtes. Prokuröri selgitusel toimus ajakirjaniku ülekuulamine väärteomenetluse, mitte kriminaalmenetluse raames. Karistusseadustik räägib üksnes tunnistaja vastutusest kohtueelsel või kohtumenetlusel ütluste andmisest aluseta keeldumise eest, samas kui väärteomenetluses toimub kohtuväline menetlus, mitte kohtueelne menetlus. Nimetatud kahe menetlusliigi olulisemaks vaheks on, et kohtueelsel menetlusel toimub materjalide kogumine kohtulikuks arutamiseks, samas kui kohtuvälisel menetlusel võetakse vastu ka otsus isiku karistamisest. Kuigi väärteomenetluse seadustiku § 2 ja 31 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse erisusi, ei laiene kriminaalmenetluse sätete järgimine tunnistaja vastutusele. Väärteomenetluse seadustik näeb üldsõnaliselt ette vaid isikule menetlustoiminguga seotud õiguste ja kohustuste selgitamise, samas pole aga tunnistaja õigused ja kohustused väärteomenetluses defineeritud. Väärteomenetluse seadustik ei räägi midagi sellest, et tunnistajat peaks hoiatama vastutusest ütluste andmisest keeldumise ja valeütluste andmise eest Karistusseadustiku § 318 ja 320 järgi, seda isegi mitte enne ülekuulamist kohtus. Samuti peab silmas pidama, et karistusõiguse teooria ning ka inimõiguste kohtu seisukoha järgi ei või karistusõiguses analoogiat kasutada. Antud juhul ongi tegu olukorraga, kus karistusõigus viitab karistatavat tegu kirjeldades menetlusõigusele (KarS § 318 eeldab isiku eelnevat hoiatamist), menetlusõiguses aga pole kirjas, keda ja mis puhul hoiatatakse, teisisõnu sisustab menetlusõigus süüteokoosseisu ning seetõttu pole väärteomenetluse seadustiku § 2 ja 31 märgitud analoogiat võimalik rakendada. |