|
Prokuratuur saatis kohtu ette maksupettuses süüdistatavad13. juuni 2005
Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber saatis võistlevaks kohtumenetluseks Tallinna Linnakohtusse kriminaalasja materjalid, mille kohaselt süüdistatakse viite juriidilist ja üheksat füüsilist isikut maksude väärarvutuses, mille tulemusel jäi riigieelarvesse laekumata 8 191 157 krooni käibemaksu.Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt möödunud aasta mais alustatud kriminaalmenetluse käigus selgus, et kuue reaalselt tegutseva firma nimelt on 2001. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta maini kajastatud käibemaksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid - deklareeritud ja mahaarvatud sisendkäibemaksu nelja varifirma fiktiivsete arvete alusel. Kriminaalmenetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokuröri Stella Veberi sõnul võib menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes väita, et fiktiivsed arved kajastasid kaupade ja teenuste soetamist, mida tegelikkuses ei toimunud. Antud arvete alusel koostati tegutsevate ettevõtete poolt valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid, näidates soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu enam kui seadusega oli lubatud maha arvata. Selle tulemusel jäi riigieelarvesse laekumata üle 8 miljoni krooni võrra vähem käibemaksu. „Suuremahulise ja paljude isikutega seotud maksupettuse uurimisel tegutsesid Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna uurijad väga operatiivselt ja kiiresti, mistõttu kõige olulisemad tõendid saadi juba uurimise algstaadiumis, mis on kriminaalasja edukaks menetlemiseks äärmisel oluline,“ ütles ringkonnaprokurör Stella Veber. Maksupettuses süüdistatavad ettevõtted kasutasid süüdistusakti kohaselt samu varifirmasid, mille tegevust korraldas isik, kes töötas samal ajal ka ühes Tallinna linnaosavalitsuses ametnikuna. Nimetatud isiku tegevus varifirmade töö korraldamisel, mille eest ta sai ka skeemis osalenud ettevõtetelt tasu, polnud uurimismaterjalide kohaselt seotud tema ametialase tegevusega omavalitsuses. Prokuratuur süüdistab isikut ja varifirmade juhatuse liiget maksupettusele kaasaaitamises. Ringkonnaprokurör tunnistas kriminaalasja materjalidele tuginedes maksude väärarvutamises süüdistatavaks nii maksupettuse skeemis osalenud ettevõtted kui nende juhtivtöötajad. Karistusseadustiku kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Kuna suurem osa maksupettuses süüdistatavatest on eksimust tunnistanud ning avaldanud valmisolekut väärarvutatud summad tasuda, jätkuvad paralleelest ka läbirääkimised lihtmenetluse kokkuleppe saavutamiseks prokuratuuri ja süüdistatavate ning nende kaitsjate vahel. Süüdimõistmise korral võib Karistusseadustiku paragrahvis 386 (maksude väärarvutus) sätestatud teo eest karistada füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Erle Rudi
|
