|
Süstla ähvardusel alaealiseid röövinud astuvad kohtu ette1. juuni 2005
Põhja Ringkonaprokuratuur saatis süüdistatavana kohtu ette isiku, kes koos kaaslasega röövis möödunud aasta detsembris Tallinnas süstla ähvardusel 20 korral peamiselt alaealistelt mobiiltelefone.
Süüdistusakti kohaselt tunnistati 25-aastane Aleksandr süüdistatavaks korduvas grupiviisilises röövimises relvana kasutatava esemega ähvardades ja vargustes. Koos Aleksandriga kolme korral röövimises osalenud 23-aastast Mihhaili süüdistab prokuratuur lisaks mitmetes varguse katsetes ning politseile valeandmete esitamises. Prokuratuur saatis kriminaalasja materjalid kohtusse lühimenetluse kohaldamiseks. Põhja Politseiprefektuuri röövimiste vastase võitluse töögrupi juhi Sven Murula sõnul selgus kohtueelse uurimise käigus, et Aleksandr ründas üksi või koos kaaslasega möödunud aasta detsembris Tallinnas 20 inimest, kellest suurem osa oli 12-18-aastased. Mees röövis neilt mobiiltelefonid, ähvardades esmete loovutamisest keeldumise korral nakatada ohvrid süstlatorke tagajärjel AIDSi. Mobiiltelefonide müügist saadud raha eest ostsid süüdistatavad narkootilisi aineid. Kriminaalmenetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Helgi Veinberg ütles, et õnneks polnud röövimistes relvana kasutatud süstal HIV-viirusega nakatatud. “Aleksandr ei kasutanud kannatanute suhtes otsest füüsilist vägivalda ega torganud kedagi süstlaga; sellele vaatamata oli tegemist äärmisel jõhkral moel toime panud röövimisega, kuna süüdistatav kasutas ohvrite – peamiselt laste – hirmutamiseks psüühilist vägivalda, mille tagajärjed alaealise psüühikale võivad olla ettearvamatud,” ütles ringkonnaprokurör Helgi Veinberg. “Noored tunnistasid, et olid juhtunu ajal väga hirmul ega julgenud avaldada röövijatele vähimatki vastupanu.” Ringkonnaprokurör Helgi Veinberg lisas, et suurem osa kannatanutest pöördus avaldusega politseisse alles pärast seda, kui politsei avaldas meedias kahtlustatava isikukirjelduse ning palus kannatanutel endast teada anda. “Röövimiste avastamise puhul on äärmiselt oluline, et kannatanud teataksid juhtunust politseile võimalikult kiiresti, kuna väikseimgi viivitus raskendab kuriteo avastamist,” ütles Veinberg. Kohtus süüdimõistmise korral võib Karistusseadustiku kohaselt karistada röövimise eest raskendavatel asjaoludel 3-15-aastase vangistusega. Tallinnas ja Harjumaal moodustavad röövimised kuni 67 protsenti kõikidest esimese astme kuritegudest. Käesoleva aasta alguses moodustati Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Põhja Politseiprefektuuri koostööprojekti raames röövimiste vastu võitlev töögrupp. Töögrupi eesmärk on tänavaröövide arvu vähendamine Tallinnas ja röövimisjuhtude kiirem avastamine. Põhja Politseiprefektuuris tegeleb röövimiste vastu võitlemisega 29 inimest, kes töötavad kõigis kuues territoriaalses osakonnas. Põhja Ringkonnaprokuratuuris septsialiseerus kolm prokuröri röövimisjuhtude menetlemisele juba möödunud aasta sügisel; prokuratuuri röövimiste vastu võitlemise töögrupi tööd koordineerib eriasjade prokurör Jüri Kasesalu. Põhja Politseiprefektuuri andmetel registreeris politsei nelja kuuga Põhja prefektuuri territooriumil 310 röövimist ehk 36 juhtumi võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Tänavu nelja kuuga avastasid politseinikud 96 röövimist, mis on 19 võrra mullusest rohkem.
Erle Rudi |
